/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/04/10/1047510t1h487a.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjonile on saabunud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise eelnõu kohta üksikisikutelt 93 arvamust.
Abordieelnõu on saanud kodanikelt ligi 100 arvamust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamiku inimeste arvamused on aga 75 aastaks salastatud, kandes märget «asutusesiseseks kasutamiseks» ehk AK. «AK on arvamus siis, kui see sisaldab isikuandmeid, näiteks sageli aadresse, perekonnainfot, haiguslugu vms,» selgitas Kati Varblane riigikogu pressiteenistusest.
Tema sõnul on paljud eraisikute arvamused abordivastased ja eelnõuga väljapakutud regulatsiooni vastu. «Nad ei ole nõus, et alaealise rasedust võib katkestada ilma vanema nõusolekuta.»
Mõned arvamused on siiski ka avalikud. Nende hulgas näiteks sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esindaja Varro Vooglaiu eitav seisukoht. Vooglaid ühtlasi ongi üksikisikute saadetud arvamuste sellise hulga taga, sest kutsus oma kampaaniaga «Üks meie seast» liitunud inimesi riigikogule oma arvamust avaldama.
Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen on eelnõu vastu, kirjutades: «Paratamatult tuleb teil vastu võtta seadusi ilma, et saaksite alati isiklikult kokku puutuda inimestega, kelle elukäiku need seadused reguleerima hakkavad. Töötades koolis, kus õpivad ka alaealised emad, võin kinnitada, et reeglina on noore ema vanemad just need, kes aitavad mõtestada ja üles ehitada noorte elu, toetades neid oma elukogemuse põhjalt ja aidates neil väärtustada elu.»
«Lisaks sellele, et kavandatav seadus jätaks segadusesse sattunud noored ilma toeta, kõigutab see ka usaldust vanemate kui institutsiooni suhtes tervikuna,» leiab Nigesen.
Ott ja Kerli Indermitte lõpetasid aga oma 8-leheküljelise arutelu abordi teemadel nii: «Palun ärge hääletage selle seadusemuudatuse poolt, mis püüab abordi vanemliku nõusoleku nõuet tühistada. Oleme kasuvanemad imetoredale ja andekale lapsele, kelle bioloogiline ema sünnitas ta alaealisena ning hiljem loobus lapsest. Võib-olla kunagi tulevikus, kui meie laps on juba täisealine ja soovib oma bioloogilise emaga kontakti leida, saame me seda naist üheskoos tänada selle eest, et ta kinkis meie pojale elu ja meile võimaluse olla lapsevanemaks.»
Avaliku pöördumise on saatnud ka Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Seksuaaltervise Liit. «Teiste maade kogemused ei näita, et kohustuslik vanema nõusolek alaealise raseduse katkestamiseks vähendaks kuidagi teismeliste raseduste arvu. Pigem sunnib see teismelisi, kes eelnimetatud põhjustel ei saa vanematega avatult rääkida ja neile toetuda, tervishoiuasutusse pöördumist edasi lükkama, ebaturvalistest allikatest abi otsima jne,» märgivad nad oma avalikus pöördumises, põhjendades toetust muudatusele, mis lubaks alaealise raseduse katkestamist ka ilma tema vanemate nõusolekuta.
Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas täna toimunud istungil alaealiste õigust otsustada ise raseduse katkestamise üle ning saatis seadusemuudatuse riigikogu täiskokku teisele lugemisele.