/nginx/o/2014/09/30/3390637t1h453f.jpg)
Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop (Reformierakond) ei saa aru, miks peaks kinkima kodakondsuse vene keeles kirjutavale kirjanikule Andrei Ivanovile.
Sutrop: miks peaks kellelegi meie kodakondsust kinkima?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie põhiseadus ütleb, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvus erineb kodanikkonnast. Rahvus on määratud nii vere kui ka keelega,» kirjutab Sutrop oma Facebooki lehel.
«Meie põhiseadus võeti 1938. aasta põhiseaduse alusel vastu 1992. aasta rahvahääletusel. Selles puudus riigi kohustuste seas eesti keele säilitamine läbi aegade. Riigikogu täitis selle lünga 2007. aastal. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes kirjutavad juristid, et «keele kandmine põhiseaduse preambulisse teiste aluspõhimõtete hulka tähendab eesti keele tunnistamist rahvuse südamikuna. Ei saa rääkida eesti kultuurist ilma eesti keeleta.»,» tsiteerib Sutrop.
«Selles kontekstis on kummaline sotsialistide soov anda Eestis elavale vene keeles kirjutavale vene kirjanikule eriliste teenete eest kodakondsus. Huvitav, missugused need teened siis on?
Kuna eesti kultuurist ei saa rääkida ilma eesti keeleta, siis ei saa ma üldse aru, miks kellelegi peaks meie kodakondsust kinkima. Kui inimene tahab ise kodakondsust saada, siis ta saab selle naturalisatsiooni korras,» leiab Sutrop.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski teatas eile, et teeb valitsusele ettepaneku anda kirjanik Andrei Ivanovile eriliste teenete eest kodakondsus. Tema sõnul kirjutab küll Ivanov vene keeles, kuid tal on eesti keele oskus täiesti olemas.