/nginx/o/2013/11/20/2634814t1hb031.jpg)
Riigikogu andis täna vastu võetud otsustega kuni 154 kaitseväelasele mandaadi osaleda järgmisel aastal rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel NATO reageerimisjõududes, Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus.
Otsuse kohaselt on tuleval aastal kaitseväe üks suurimaid missioone osalemine NATO 1. miinitõrjeeskaadris, mis on NATO reageerimisjõudude NRF osa ning kuhu Eesti panustab nii sel kui järgmisel aastal ühe miinijahtija, kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonna ja kuni viie staabiohvitseriga.
NATO reageerimisjõud on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone kõikjal maailmas. NRFi tegevus on otseselt seotud Eestiga, sest pärast Venemaa agressiooni Ukrainas saatis NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove NRFi koosseisus oleva NATO 1. miinitõrjeeskaadri püsivalt Läänemerele.
Kuni 50 Eesti kaitseväelast osaleb teise otsuse järgi Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus. Lahingugrupid on 15-päevase reageerimisajaga sõjalised üksused, mida Euroopa Liit saab kiirelt kasutada rahvusvahelises kriisiohjes. Eesti kaitseväelased on alalises valmisolekus Eestis.
Kuni 25 kaitseväelast saadetakse NATO juhitavale Afganistani jätkumissioonile Resolute Support Mission. Kaitseministeeriumi teatel pole tegu mitte lahing-, vaid väljaõppe- ja nõustamismissiooniga.
Lisaks pikendas riigikogu 10 kaitseväelase mandaati Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis ja suurendas osalust ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA. Kui praegu teenib MINUSMAs kaks Eesti staabiohvitseri, siis edaspidi peaks missioonil osalema 10 kaitseväelast.
Lisaks sellele pikendas parlament kolme kaitseväelase mandaati, kes osalevad NATO rahutagamisoperatsioonil KFOR Kosovos, ja kuue kaitseväelase mandaati, kes osalevad ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO Lähis-Idas. Samuti andis riigikogu mandaadi kuni viie kaitseväelase saatmiseks NATO või Euroopa Liidu uue sõjalise operatsiooni staapi juhul, kui see otsustatakse luua.