/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/05/09/1741734t1hfbf0.jpg)
Erakondade toetused on pikaajaliselt püsinud väga stabiilselt ning valijaskondki tundub üha enam kristalliseeruvat, ütles Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadur Mihkel Solvak erakondade värskeid toetusprotsente kommenteerides.
Politoloog: erakondade toetused on kristalliseerunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Solvak osutas tähelepanu, et kuude lõikes vaadeldes võivad lühiajalised muutused protsentides suured tunduda, ent kui vaadata korraga poolt aastat, on toetus olnud kõige stabiilsem üldse. «Näiteks, kui vaatame Keskerakonda, siis viimasel poolaastal on nende toetus olnud sama, umbes 23 protsendi ümber kõikunud kui viimastel valimistel 2011. aastal. Eelmisel kuul oli toetus vaid korraks veidike kõrgemal ning nüüd on jälle sama,» ei näinud Solvak Keskerakonna 5-protsendises toetuse languses midagi olulist. Keskerakonna toetus novembris oli 22 protsenti, oktoobris 27 protsenti.
«Keskerakond torkab silma, et tal on hästi stabiilne toetus olnud võrreldes teiste erakondadega. Valimistulemused on ka näidanud, et mingisuguse lae Keskerakond saavutab, sealt kõrgemale enam ei tõuse. Sisuliselt on vene valijad lukus ja eesti valijate seast nad endale rohkem toetust saavutada ei suuda,» rääkis Solvak.
Reformierakond oma 29-protsendise toetusega on Solvaku sõnul tõusnud viimase poole aasta jooksul samale tasemele, kus nad viimaste valimiste ajal olid. «Ilmselt on valitsuse vahetus neile stabiilsuse saavutanud, sest pärast Meikari skandaali kukkus erakonna toetus 10-15 protsendi võrra. Tundub, et pikaaajaliselt on uus valitsus erakonna reitingut stabiliseerinud ja tõstnud,» rääkis politoloog.
Sotsiaaldemokraatide toetusprotsent on Solvaku sõnul olnud tavapäraselt alati kõrgem kui tegelik toetus valimistel. «Nüüd sügise poole on nende toetus veidike alla tulnud, aga oktoobris oli see peaaegu samal tasemel kui 2011. aasta valimistulemus, mis oli natuke alla 20 protsendi. Sama kehtib IRLi puhul,» kõneles Solvak.
«See kõik näitab, kui stabiilne on nende nelja erakonna toetus pikaajaliselt,» järeldas ta. «Mida lähemale valimistele liigume, seda enam kristalliseeruvad hoiakud.»
Sotside toetuse kasvu pärast Reformierakond tema sõnul muretsema ei peaks. «Kui vaatame valijate profiili, siis see on piisavalt erinev: nii ideoloogiline, sissetuleku struktuuri kui haridustaseme poolest. Sotside toetajaskond on veidi koherentsem seltskond. Reformierakond püüab igalt poolt: neil on erineva haridustaseme ja erineva sissetulekuga inimesi,» rääkis politoloog.
«Ka häälte liikumisi vaadates on tavaline, et kõige suuremad liikumised on toimunud IRLi ja Reformierakonna vahel, mitte Reformierakonna ja sotside vahel. Ma julgeks pigem arvata, et see, et sotsidel hästi läheb, peaks rohkem muret valmistama Keskerakonnale. Osaliselt on näha, et vene rahvusest valimisealiste seas on natuke sotside toetus suurenenud,» lausus Solvak.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, võidaks need Reformierakond, nimelt küündis peaministripartei toetus novembris 29 protsendini. Populaarsuselt teisel kohal olid Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond võrdselt 22 protsendi suuruse toetusega. Kuu varasemaga võrreldes kaotas Keskerakond toetust 5, samas kui sotsiaaldemokraatide toetus kasvas 2 protsendipunkti võrra. Populaarsuselt neljandal kohal oli jätkuvalt Isamaa ja Res Publica Liit, keda toetas novembris 18 protsenti valijatest, kuu varem oli IRLil toetust 16 protsenti.