Tunni ajal tapetud õpetaja pere hüvitist ei saa

Mälestuslaud Paalalinna koolis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestis on ette nähtud hüvitis ametikohustuste täitmisel hukkumise korral päästeametnike, politseinike ning näiteks ka Tallinna ametnike peredele, Viljandi koolis hukkunud õpetaja Ene Sarapi lähedased paraku hüvitist ei saa. 

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles, et tulistamisjuhtumi puhul on pere ja kooliga otsekontaktis linnavalitsus, ministeerium on koordineerinud koolipere ja asjaosaliste kriisinõustamist ning psühholoogilist toetust. «Kui linn otsustab ka õpetaja perekonda erakorraliselt toetada, siis oleme alati valmis koostööd tegema. Seadus näeb töökohal hukkumisel hüvitisi ette ainult teatud ametites, kelle hulka näiteks arst või õpetaja ei kuulu,» lausus Ladva.

Viljandi linnavalitsuse avalike suhete juhataja Johan-Kristjan Konovalov ütles, et linnavalitsus on Ene Sarapi lähedastele vastavalt vajadusele igakülgselt abiks, sealhulgas materiaalselt. Hüvitist tema lähedastele linnal maksta pole plaanis. «Õpetaja hukkumise korral ei ole perekonnale eraldi hüvitist ette nähtud,» nentis Konovalov.

«Oleme perega kontaktis ja lähtume konkreetsetest vajadustest. Olime toeks matuse korraldamisel. Millist abi ja millises ulatuses me osutame, ei saa ma kommenteerida, sest tegemist on delikaatsete andmetega,» lisas Konovalov.

Kellel on hüvitisele õigus?

Küll aga on seadustega ette nähtud hulk ametikohti, millel töötavate inimeste hukkumisel riik või omavalitsus lähedastele hüvitist maksab. Üldteada on, et päästjate ja politseinike hukkumisel on toetus perele ette nähtud.

«Politseiametniku ja päästeteenistuja tööülesannete iseloom riiki teenides kätkeb endas kõrgendatud riski tööülesannete täitmisel hukkumiseks. Eriteenistuja töö iseloom ja sellest tulenev hukkumise risk ei ole võrreldavad teiste tavatöödega. Kõrgendatud riski tingimustes töötamise korral (nt tulekahju kustutamine, kurjategija jälitamine jms) on suurem tõenäosus õnnetusjuhtumiks või eriteenistuja vastu suunatud ründe toimepanemiseks. Siinjuures on oluline, et hüvitist makstakse vaid juhul, kui eriteenistuja hukkus teenistusülesannete täitmisel,» selgitas siseministeeriumi pressinõunik Mihkel Loide.

Ta tõi esile, et kõige enam surmaga lõppenud tööõnnetusi on avalikus sektoris päästeteenistuses. Viimase nelja aastaga on tööülesannete täitmisel hukkunud kolm päästjat. 

Justiitsministeeriumi pressinõunik Katrin Lunt märkis, et valdavalt on hüvitised ette nähtud ametikohtadel, kus tegeletakse avaliku võimu teostamisega, s.t tegemist on ametnikega. Õpetaja ametnik aga pole.

Nii on hüvitised seadustega kindlustatud politseiametnike, julgeolekuasutuse ametnike, välisteenistujate, kaitseväelaste, päästeteenistujate, prokuröride ja kohtunike hukkumise või töövõime kaotuse korral.

Samas on ka Tallinna linna ametiasutuste palgajuhendiga ette nähtud, et töötaja hukkumisel seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse ta lähedastele hüvitist kuue kuu põhipalga ulatuses. See on aga iga omavalitsuse otsustada.