/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/09/09/3335985t1hbe39.jpg)
Riigikogus täna teise lugemise läbinud lastekaitseseaduse eelnõusse lisandus lause, mis rõhutab perekonna tähtsust lapse arengus ja kasvamisel, sellegipoolest sai eelnõu opositsiooni terava kriitika osaliseks.
Lastekaitseseaduse eelnõusse lisandus lause perekonna tähtsusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi lisandus eelnõusse säte, mis lubab kohaliku omavalitsuse otsuse alusel ohu korral lapsele ajutist lapse perest eemaldamist kuni 72 tunniks. Seni kehtis 48-tunnine kord. Praktikas pöördutakse taolistel juhtudel kolme tööpäeva jooksul avaldusega kohtu poole esialgse õiguskaitse korras lapse eraldamiseks perekonnast.
Teisel lugemisel riigikogu suures saalis keskenduti palju lapse õigusele perele ning juhtumitele, mil on vajadus teda vanematest lahutada.
Eelnõu ettekandja, sotsiaalkomisjoni esindaja Etti Kagarov (SDE) vastas Annely Akkermanni (IRL) küsimusele, kas lapse õigus perekonnas kasvada on piisavalt kaitstud: «Olen veendunud, et perekond on lapse kasvamiseks parim koht. Seetõttu sai sisse viidud deklaratiivne muudatus, et lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. See katab kõik vajadused ära. Võime sinna sõnu juurde panna, aga nii see on.»
Jaak Aaviksoo (IRL) küsimusele, kas see, et seaduses pole kasutatud sõnu isa ja ema, on taotluslik või on sel mõni teine põhjus. Ettekandja vastas, et seaduses on kasutatud väljendit vanemad.
Küsimusele, kas vastuvõetud kooseluseadusel ja lastekaitseseadusel on mingi seos, vastas Kagarov napilt: «Ei ole».
Kagarov põhjendas ka seda, miks lapse perest eemaldamiseks on uues eelnõus ette nähtud tähtajad. Praegu on tema sõnul seaduses kirjas vaid sõna «viivitamatult» ning tema sõnul on mõningates omavalitsustes see tähendanud isegi aastat.
Mailis Reps (Keskerakond) arvas, et hädaohus oleva lapse perest eemaldamist lubav paragrahv võib tähendada olukordi, kus kohus ei ole nii kiiresti valmis otsust lapse eraldamiseks. Ta kartis, et see võib viia kahe halva lahenduseni: kas viiakse laps perekonda pärast sellist eraldamist otsuse viibimise tõttu tagasi või siis hakatakse seda tähtaega rikkuma.
Heljo Pikhof (SDE) ütles, et huvigruppide esitatud ettepanekud sellele eelnõule olid sageli üksteisele risti vastu käivad, mistõttu paratamatult kõigiga arvestada ei saanud.
Priit Sibul (IRL) ütles, et seaduseelnõuga astutakse küll samm edasi lastekaitses, aga suur samm tagasi ühiskonna arengus. «Lastekaitseseadus võtab lapselt ära ema ja isa ning annab asemele last kasvatava isiku,» kritiseeris ta.
Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond) kritiseeris eelnõu teravalt, öeldes, et see on praaki kohutavalt täis. «Narva linnavolikogust selline eelnõu läbi ei läheks,» ütles ta. Stalnuhhin avaldas ka arvamust, et ei näe enam muud lahendust kui seda, et luua lastekaitseministri ametikoht. «Leidke jõudu endas, katkestame selle lugemise,» rõhutas ta.
Nii IRL kui Keskerakond tegid ettepaneku teine lugemine katkestada ning tulla selle sisulise arutelu juurde tagasi, kuid see ettepanek ei leidnud toetust ning teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse eelnõuga soovitakse luua ühiskonnas last väärtustav ning lapse arengut soodustav keskkond. Eelnõu näeb ette tervist ja heaolu ohustavates tingimustes viibivale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamise kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste õigusaktidega.
Seaduse väljatöötamisel lähtuti lapse huvide kaitsmisest parimal moel, riikliku lastekaitse korralduse väljaarendamise ja riikliku järelevalve tõhustamise ning kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise vajadusest.