Kross: olen iseenda vastu aus

Eerik-Niiles Kross. Foto: Andres Haabu

Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) täna ootamatult lahkunud ja Reformierakonnaga ühinemisest teatanud Eerik-Niiles Kross põhjendas erakonnavahetust sooviga jääda poliitikasse ja olla iseenda vastu aus.

Ausalt öeldes... ükskõik missugune teine uudis, aga et teie lahkute Isamaa ja Res Publica Liidust?! Miks küll?

Selleks, et jääda poliitikasse ja olla jätkuvalt iseenda, aga ka IRLi vastu aus.

Kas IRL ei ole siis aus või ei saa seal olla aus?

Loomulikult on IRL aus. IRLi poliitikud ei ole konjunkturistid. Ma olen aga liiga mitmes küsimuses radikaalsem või ka liberaalsem kui IRLi viimasel ajal välja kujunenud põhijoon ja ma ei taha panna ei ennast ega erakonda enne valimis olukorda, kus me räägime kas erinevaid asju või vassime.

Teil on siis põhimõttelised erimeelsused. Millised?

Valdavalt leian ma, et IRLi tuumideoloogia on õige eestluse ja eesti riikluse plaanis. Paljuski on aga küsimus ehk üldises hoiakus, kus IRL pigem soovib hoida ettevaatlikku joont. Ma näiteks arvan, et kuigi meie kodakondsuspoliitika põhialused on paigas, ei tohiks me vältida debatti ses küsimuses. Kui Vene kodanike arv Eestis kasvab kiiremini kui Eesti kodanike oma, siis on tegemist ohuga, millele peab olema lahendus. Ideoloogia ei tohi kunagi hakata takistama muutusevajaduse tunnistamist. Ma arvan, et kuigi kindlasti vajab Eesti madalapalgalisem inimene suuremat tähelepanu, ei saa me irduda vabast turumajandusest.

Aga ikkagi... Eerik-Niiles Kross ja Reformierakond!

Olen ennast täiskasvanueas määratlenud kui suure tähega konservatiivi ja kui parempoolset riiklikes küsimustes – riigikaitse, efektiivne riik, ettevõtlusvabadus, välispoliitika. Ja konservatiiviks väikse tähega või isegi libertaarlaseks isikuvabaduse küsimustes – inimese otsustusvabadus, kogukondlik sallivus, sõnavabadus, inimõigused, vaba vaim, avatus. Ütleme nii, et selles viimases osas ma viimasel ajal liiga hästi IRLi ei ole sobinud

Läbi teie operatsiooni «Hõbekuul» sai alandatud ja Eestist eemale tõugatud Reformierakonna auesimees Siim Kallas. Kas reformierakondlased ei kaota oma väärikust hõbekuuli niisama lihtsalt alla neelates?

Nn operatsiooni Hõbekuul kuulub Eesti rahvaluule kogudesse. Ma usun, et täpselt nii suhtub sellesse ka Reformierakond.

Kuidas sarnane parteivahetus enne valimisi võib mõjuda? Millise mulje jätta?

Ma pean ennast küllalt väljakujunenud seisukohtadega kujuks, nii et minu plaanid ja seisukohad jäävad samaks. Kuidas sellesse suhtuvad teised, siis usutavasti vastavalt sellele, kuidas üldse poliitikasse suhtutakse. Mõnele meeldib, mõnele mitte, enamikule on parteipoliitika ükskõik. Lõpuks ei maksa sõnad midagi, kui ei ole tegusid.

Miks ikkagi Reformierakond, mitte sotsiaaldemokraadid näiteks?

Mul on varasemal ajal olnud Reformierakonnaga kaks probleemi. Üks põhimõtteline ja teine isikuline. Esiteks, varasemal ajal ei võtnud Reformierakond riigikaitset minu jaoks piisavalt tõsiselt ja mängis palgaarmee ja ajateenistuse kaotamise ideega. Tänane julgeolekupoliitiline olukord on nad ses küsimuses toonud minu seisukohtadele oluliselt lähemale. Kuigi siin on üksikasju, mille üle tuleb veel vaielda, on tänane Reformierakond võtnud julgeolekupoliitika ja riigikaitse oma põhimureks. See on ka minu põhimure.

Teiseks, nagu laialt teada, ei olnud meil suuremat vastastikust keemiat endise peaminister Andrus Ansipiga. Täna on Reformierakond suutnud ära teha põlvkonnavahetuse, mis on ta teinud avatumaks, rõõmsameelsemaks ja tegelikult ka julgemaks.

Saab üks inimene oma maailmavaadet tõesti niiviisi nupust keerates muuta?

Vastupidi. Ma ei ole oma maailmavaadet põhiplaanis muutnud sest ajast, kui ma sellist asja nagu maailmavaade teadvustama hakkasin. Pigem on see üha selgem. Minu jaoks on olulisim Eesti vabadus ja kaitstus, Eesti ühiskonna sidusus ja hakkamasaamine. Ma olen rahvuslane riikluse, avatud eestluse mõttes.

Millised saavad olema teie  ja nüüdsest siis teie ja Reformierakonna suhted Keskkerakonnaga?

Savisaare Keskerakond on oht Eesti läänemeelsele kursile. Ma kavatsen jätkuvalt seista selle eest, et Eesti ei kalduks itta. Loomulikult jätkan oma valijate esindamist Tallinna linnavolikogus ja hoian Savisaarel silma peal.

Kus piirkonnas te riigikokku kandideerite?

Ei tea veel. Eelistan Tallinna, kus mul on teadupärast töö pooleli, kuid ei soovi hakata kellegi nimekirjakohale trügima.