NATO: Venemaa on hakanud Baltikumi rohkem provotseerima

Tänavu 18. juunil saatis Briti hävitaja kaht Ven­e hävitajat Su-27 Balti riikide piiri lähedal. Foto: Reuters/ScanPix

NATO sõnul on Venemaa provokatsioonid Baltikumis, nende hulgas luurelennuki sisenemine Eesti õhuruumi sel nädalal, kasvanud viimastel kuudel.

«Ma arvan, et provokatiivsete lendude hulk on suurem kui Külma sõja haripunktis,» ütles NATO pressiesindaja Ameerika Häälele. Tema sõnul on NATO tuvastanud, et Venemaa aktiivsus Balti piirkonnas on tänavu kolm korda suurem kui möödunud aastal.

Ka Soome ja Rootsi on märganud Vene provokatsioonide kasvu.

Teisipäeval sisenes Venemaa Föderatsiooni relvajõududele kuuluv luurelennuk IL-20 ilma loata Eesti õhuruumi ning viibis umbes minuti jooksul Hiiumaast ja Saaremaast läände jäävas osas ligi 500 meetri sügavusel. Venemaa eitas seda.

NATO sõnul on Venemaa tegutsemine provokatiivne, sest lennukid ei pea sihtpunkti jõudmiseks selliseid käike tegema.

Brookingsi instituudi analüütik Richard Kauzlarich nimetas Venemaa käike uueks agressiooni mustriks ning väitis, et nendega tahetakse Balti riikidele sõnumit saata. «Ma arvan, et nad tahavad Balti riikidele selgeks teha, et Putin pühendab neile sama palju tähelepanu nagu teistele piirkondadele,» lausus Kauzlarich. «Vene vähemuse kaitsmine, millega õigustati tegevust Ukrainas, on tulemas ka Baltikumis.»

Endine USA suursaadik Lätis Brian E. Carlson ei usu, et Baltikumis elavad venelased igatsevad Venemaad. «Balti riikides, eriti Eestis ja Lätis, on vanem põlvkond venelasi, kes vaatavad tagasi nn headele aegadele Nõukogude Liidus, kus kõigil oli töökoht,» rääkis ta. «Ma ei usu, et noorem generatsioon tahab Venemaaga ühineda või olla rohkem tänapäeva Venemaa moodi. Nad on pühendunud läänelikule elustiilile. Aeg hoolitseb vanema põlvkonna eest.»

Samuti peab Carlson ebatõenäoliseks, et Venemaa üritab Balti riike annekteerida, sest Saksamaal, Rootsil, Norral ja Soomel on huvid Baltikumis ning nad kaitseksid neid.