Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi kunagine matmispaik Venemaal Tveri oblastis Buraševos sai oktoobri keskel mälestusplaadi, sellega sai riigipea hauakoht korrektselt tähistatud.
Pätsi hauakoht Venemaal sai mälestusplaadi
Mälestusplaadil on vene- ja eestikeelne kiri «Siin oli maetud Eesti Vabariigi president Konstantin Päts 23.02.1874-18.01.1956. ümber maetud 1990. a. Tallinna Metsakalmistule».
Mälestusplaat valmis Eestis annetuste toel. Plaadi kinnitamise mälestuskivi külge organiseeris Venemaal kunagine Buraševo külanõukogu esimees Nikolai Pankratjev, ütles Pätsi haua koha tähistamise Eesti poolne eestvedaja Henn Latt Postimehele.
Buraševo külanõukogu lasi Pätsi hauakohale paigaldada neljatonnise mälestuskivi juba juuni lõpus.
Lati sõnul oli eesmärk tähistada Pätsi hauakoht korrektselt hiljemalt tema ümbermatmise aastapäevaks ning see ka õnnestus. Täna, 21. oktoobril on Konstantin Pätsi säilmete Tallinna Metsakalmistule ümbermatmise 24. aastapäev.
Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas ja suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis (praeguses Tveri oblastis) Buraševos.
Nõukogude okupatsioonivõim vahistas president Konstantin Pätsi 30. juulil 1940, vaevalt nädal pärast seda, kui ta oli sunnitud presidendi ametist lahkuma. Päts ja tema perekond küüditati Nõukogude Liitu, kus teda hoiti aastate jooksul erinevates kinnipidamisasutustes Ufaas, Kirovis, Vitebskis, Peterhofis ja Kaasanis. 1954. aasta detsembris oli Päts lühikest aega Eestis Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu Buraševosse viidi. Oma viimase eluaasta veetis Konstantin Päts Buraševo psühhiaatriahaiglas. Päts suri 18. jaanuaril 1956.
Pätsi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 ümber Tallinna Metsakalmistule.