Jugoslaavia sõjaroimarile ei meeldi Tartu vangla

Milan Martic. Foto: AP / Scanpix

Tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president ning rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud sõjaroimar Milan Martić pole rahul Tartu vangla tingimustega ning tahab oma karistust kanda Kesk-Euroopas.

2009. aasta juunis Tartu vanglasse toodud Martićile mõisteti 2007. aastal 35-aastane vangistus. Kriminaaltribunal mõistis Martići süüdi mitmetes rahvusvahelise sõjaõiguse normide ja -tavade rikkumises ning erinevates inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas rünnakutes tsiviilisikute vastu, inimeste julmas ja ebainimlikus kohtlemises, mõrvades, asulate hävitamises, religiooni- ja haridusasutuste hävitamises, riigivara ja eraomandi rikkumises, tagakiusamises poliitilistel, rassilistel ja usulistel põhjustel ning küüditamises.

Martići advokaat esitas möödunud nädalal Haagi tribunali presidendile taotluse, millega palus kurjategija kohest üleviimist Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali (ICTY) kinnipidamisasutusse Haagis kuni talle leitakse uus vangla. Advokaat Predrag Milovancevici sõnul kurtis Martić väidetavalt kehva arstiabi, tingimustele mittevastavate hoonete ja rehabiliteerimise programmi puudumise üle. Martić soovib ümber asuda mõnda Austria või Taani vanglasse.

«Tingimused, milles Martić oma karistust kannab, on märkimisväärselt halvemad kui ICTY kinnipidamisasutuses Haagis või teiste riikide vanglates, mis teevad ICTYga koostööd,» seisis Milovancevici esitatud taotluses. Ta lisas, et Martićil on terviseprobleemid ning sõjaroimar kannatab väidetavalt kohutava vangidele mõeldud tervishoiusüsteemi all. Nimelt olevat avalduse kohaselt Martić hambaravi vajanud, kuid vangla ametnikud ütlesid, et seda võimaldatakse talle kahe kuni kolme aasta pärast. Alles pärast Serbia konsulaadi sekkumist olevat tal õnnestunud hambaarsti juurde pääseda. Samuti on Martić väidetavalt diabeetik, mistõttu vajab sageli arstide tähelepanu.

Võrdne kohtlemine

Justiitsministeeriumi sõnul andis Eesti Endise Jugoslaavia tribunaliga vangide paigutamise lepingu sõlmimise eel teada, et seal süüdimõistetud vange hakatakse siin kohtlema samamoodi nagu Eesti enda kurjategijaid. «Seoses Martićiga on kõne all olnud tema paiknemine kahekohalises kambris ja muud olmeküsimused, mis osas teda koheldakse sarnaselt teiste Eesti vanglates olevate vangidega.  Mingeid muudatusi meil selles osas plaanis ei ole,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Sõjaroimari advokaadi poolt Haagi tribunali presidendile saadetud kirjas kurdeti samuti selle üle, et Martići pere ei saa teda külastada, sest Eesti on Serbiast kaugel. Viimati külastasid pereliikmed teda väidetavalt kaks aastat tagasi.

Käesoleva aasta juulis taotles Horvaatia Eestilt Martići väljaandmist, et saata ta kohtu ette süüdistatuna Karlovaci ja Jastebarsko linnade pommitamises 1995. aasta mais. Horvaatia ootab Eesti vastust, kuid isegi kui Eesti ei peaks teda välja andma, siis toimub kohtuprotsess sellegipoolest. «Horvaatia on tõepoolest esitanud Eestile Euroopa vahistamismääruse, mis on praegu justiistministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse menetluses,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja.

59-aastane Martić töötas ajavahemikul 1991-1995 Horvaatiast eralduda püüdnud Krajina piirkonna erinevates valitsusametites. 1994. aastal võitis ta tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi presidendivalimised ning oli selles ametis kuni Horvaatia väed 1995. aastal Krajina enda kontrolli alla võtsid. Martić andis end vabatahtlikult tribunali kätte 15. mail 2002, olles enne seda seitse aastat valenime all elanud.