Parlament võttis napilt vastu tulise kooseluseaduse

Geiaktivist Lisette Kampus embab riigikogu rõdul oma kaaslast pärast seda, kui riigikogu kooseluseaduse vastu võttis. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu võttis täna napi häälteenamusega vastu tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse, mis annab nii eri- kui samasoolistele paaridele õiguse oma kooselu ametlikult registreerida.

40 riigikogu liikme algatatud seaduse poolt hääletaski 40 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 38 Reformierakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut. 10 riigikogu liiget hääletusel ei osalenud.

Kooseluseadus hakkab kehtima 2016. aastal tingimusel, et parlament on selleks ajaks vastu võtnud jõustumiseks vajalikud rakendusaktid. Kui kooseluseadus vajas vastuvõtmiseks lihthäälteenamust, mis tähendab, et seaduse poolt pidi hääletama rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu, siis rakendusseaduse vastuvõtmine eeldab koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Kui seadus jõustub, saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.

Lepingu sõlmimisega kohustuvad registreeritud elukaaslased teineteist vastastikku toetama ning perekonda oma töö ja varaga ülal pidama. Sealjuures on neil kooselu korraldamisel võrdsed õigused ja kohustused. Ka kooselu korraldamiseks tehtud tavapäraste ja mõistliku suurusega tehingute eest vastutavad elukaaslased solidaarselt. Ülalpidamiskohustus on registreeritud elukaaslastel kooselulepingu kehtivuse ajal, kui nad pole lepingu sõlmimisel teinud muid kokkuleppeid.

Kui algul sisaldus kooseluseaduse eelnõus säte, mille järgi olnuks registreeritud elukaaslased teineteise seadusjärgsed pärijad, siis hiljem võttis õiguskomisjon selle eelnõust välja. Kava kohaselt tehakse vastav muudatus pärimisseadusesse tulevikus.

Kooselulepingu olemasolu peaks edaspidi lihtsustama muu hulgas ka näiteks sotsiaaltoetuste taotlemist, haiglakülastusi ja nõusoleku andmist meditsiinilisteks protseduurideks.

Lapsendada saab registreeritud elukaaslane kooselulepingu kestel ainult teise elukaaslase bioloogilise või enne kooselulepingu sõlmimist lapsendatud lapse. Kui kohus hindab piirangu elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglaseks – näiteks kui mehel ja naisel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik lapsi saada –, võivad nad erandina lapsendada ka kolmanda isiku lapse.

Kooseluleping lõpeb automaatselt, kui üks elukaaslane sureb või registreeritud elukaaslased abielluvad. Lepingu saab lõpetada ka kokkuleppel, kui registreeritud elukaaslased esitavad notarile vastavad avaldused, samuti on võimalik lepingut lõpetada kohtus.