/nginx/o/2008/12/08/102216t1hc438.jpg)
Valitsus arutab homme kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille järgi saavad määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed kodakondsuse sünni hetkel automaatselt, praegu on sellistele lastele kodakondsuse andmiseks tarvis vanemate taotlust.
Valitsus algatab Kohtla-Järve tüdruku juhtumi ajel seadusemuudatuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu oli ajendatud 2009. aastal hargnema hakanud juhtumist, kus Eestis sündinud ja 2001. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saanud tüdruku isa võttis nii endale kui oma tütrele Venemaa konsuli soovitusel Vene Föderatsiooni kodakondsuse, teadmata, et Eestis kehtib topeltkodakondsuse keeld. Seetõttu ootas tüdrukut Eesti kodakondsusest ilmajäämine.
Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat taotleda oma alla 15-aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud, teatas valitsuse pressiesindaja.
Eelnõu näeb ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt 5 aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul.
Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest.
Eelnõu kohaselt võib Eesti kodakondsusele lisaks muu riigi kodakondsust omada ka täiskasvanu, kellel objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik eelmisest kodakondsusest loobuda. Selle eelduseks on, et kodakondsusjärgse riigi kodakondsusest loobumine võib olla ohtlik, võimatu või ebamõistlikult keeruline.
Sotsiaaldemokraadid esitasid sarnase seadusemuudatuse riigikogu menetlusse ka tänavu jaanuaris, kui sotsid veel opositsioonis olid. Tookord lükkas riigikogu seadusemuudatuse tagasi.
Kohtla-Järve tüdruku toetuseks võttis selle aasta alguses sõna ka president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul peaks Eesti riik säilitama neiule Eesti kodakondsuse tema täisealiseks saamiseni, kui ta saab ise Venemaa kodakondsusest loobuda.