Dokumentide riigilõiv läheb oluliselt kallimaks

Passide riigilõiv. Foto: Marko Saarm / Sakala

Rahandusministeerium saatis valitsusele kinnitamiseks riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, mille järgi läheb passi , ID-kaardi ja teistegi dokumentide väljastamise riigilõiv järgmise aasta algusest oluliselt kallimaks.

Dokumentide riigilõivu määrad tõusevad võrreldes kehtivatega keskmiselt 22 protsenti, rahandusministeerium põhjendab seda sellega, et riigilõivudest laekuvad tulud ei kata praegu nende väljastamise kulusid.

Eelnõu järgi tõuseb kodaniku passi ja välismaalase passi riigilõiv praeguselt 28,76 eurolt 40 euroni, ID-kaardi riigilõiv 24,28 eurolt 25 euroni ning elamisloakaart 30,67 eurolt 35 euroni. ID-kaardi ja passi korraga taotlemisel on praegu riigilõiv 38,34 eurot, mis tõuseb eelnõu järgi 50 euroni. Elamisloakaardi ja passi korraga taotlemise riigilõiv tõuseb praeguselt 63,91 eurolt 65 euroni. Digi-ID riigilõiv tõuseb 15,97 eurolt 25 euroni ning mobiil-ID riigilõiv 7 eurolt 10 euroni.

Kodaniku ja välismaalase passi soodushinnaga riigilõiv tõuseb seniselt 14,38 eurolt 20 euroni,  ID-kaardi soodushind 6,39 eurolt 7 euroni, elamisloakaardi soodushind 6,39 eurolt 7 euroni, ID-kaardi ja passi korraga taotlemise soodushind 19,17 eurolt 25 euroni ning elamisloakaardi ja passi korraga taotlemise soodushind 19,17 eurolt 25 euroni.

Rahandusministeerium võttis riigilõivumäärade arvestamisel arvesse, et ID-kaart ja elamisloakaart on kohustuslikud isikut tõendavad dokumendid alates 15. eluaastast ja sellest lähtuvalt on nende riigilõivumäärad madalamad reisidokumentide riigilõivumääradest.

Isikutunnistuse puhul toimub üksnes kehtiva riigilõivumäära korrigeerimine ülespoole täiseuroni. Säilitatud on kõik seni kehtinud soodustused 15-aastastele isikutele, keskmise, raske või sügava puudega isikutele ja pensionäridele.

ID-kaardi ja elamisloakaardi riigilõiv jääb ka uute määrade kehtimahakkamisel madalamaks dokumendi väljastamise tegelikest kuludest. Tekkiv puudujääk on kavas katta reisidokumentidele kehtestatud kuludest suurema riigilõivuga.

Rahandusministeerium tahab riigilõivuseadusega ümardada ka ülejäänud riigilõivude suurusi. Praegused riigilõivu määrad kehtivad 2011. aastast, kui lõivud arvestati sendi täpsusega kroonidest eurodesse. Eelnõuga kõik riigilõivud ümardatakse.

Alates 5 sendist kuni 99-sendised lõivud kehtestatakse 5 sendi täpsusega. Näiteks 33-sendine riigilõiv muutub edaspidi 35-sendiseks lõivuks.

1 kuni 99,99-eurosed lõivumäärad hakkavad kehtima ühe euro täpsusega. Näiteks kehtiv 57,29-eurone lõiv on edaspidi 58 eurot.

100 kuni 999,99-eurosed lõivud kehtestatakse 5 euro täpsusega. Näiteks kehtiv 533,47-eurone lõiv on edaspidi 535 eurot.

Alates 1000-eurosest riigilõivust on uued määrad 10 euro täpsusega. Näiteks 3596,24-eurone lõiv on edaspidi 3600 eurot.

Uued riigilõivumäärad hakkavad eelnõu järgi kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist.