/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/04/820404t1heb05.jpg)
Meremuuseumi allveearheoloogia teadur Vello Mäss ei pea Rootsi meedia teateid hauarahu all olevalt Estonialt ära viidud esemete kohta kuigi usutavaks, sest piirivalve hoiab sellistel paikadel silma väga täpselt peal.
Mäss: hauarahu vrakid on valve all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäss ütles, et hauarahu mõiste ei ole juriidiliselt sätestatud, kuid Eesti, Soome ja Rootsi on sõlminud kokkuleppe 1994. aastal hukkund Estoniale mitte sukelduda, vaid pidada seda allveekalmistuks, kuhu ei ole eetiline sukelduda.
Seda mõistet kasutatakse ka mujal maailmas. «Näiteks hiljuti leiti Hiiumaa lähistelt Inglise allveelaev E-18. Seda otsiti pikka aega, nüüd on see leitud, dokumenteeritud ja filmitud-pildistatud, aga britid tahaksid seda hoida puutumatuna, et sinna ei mindaks sisse, kuna selle laeva pardal on terve meeskond. Sealt ei pääsenud mitte keegi.»
«Hauarahu aktsepteeritakse mitmel pool ning nii peaks see kindlasti olema ka Estonia vraki puhul, kuna seal on palju inimesi hukkunud,» arvas Mäss.
Samas tõdes ta, et ilmselt võiksid harrastussukeldajad-suveniirikütid-varanduse jahtijad Estonia pardalt üht-teist leida. «Inimjäänuste juures on kindlasti ehteid, kasvõi sõrmuseid. Baari sisseseadest võidakse huvi tunda pudelite, kallite konjakite-viskide vastu. Nii et tahtmise korral loomulikult on sealt võimalik saaki saada.»
Ometigi pidas Mäss Rootsi ajalehe Aftonbladeti artiklit Estonia pardalt viidud asjade kohta pigem kõmumaiguliseks. «Mingeid konkreetseid viiteid või fakte pole seal välja toodud. Need on sellised killud, mida aeg-ajalt ajakirjandusse lekitatakse, et seda huvi ülal hoida. Samamoodi käivad ka spekulatsioonid, et Estonia uputati kuritahtlikult jne. Nendele ei oleks mõtet tähelepanu pöörata,» arvas Mäss.
Estonia huku kohta jälgib Soome rannavalve radarite abil. «Nii et kui mõni laev peaks sinna minema ja jääma seisma, mis annaks alust kahtlustada, et seal tehakse mingeid allveetöid, saadaksid soomlased kindlasti sinna oma rannavalve laeva kontrollima.»
Mäss tõi näite oma kogemusest. Kui hiljuti sai teatavaks, et Hiiumaa juurest leiti mere põhjast Vene allveelaev Akula, käis meediast läbi ka uudis, et sinna on lastud raha eest huvilisi sukelduma. «Allveelaev iseenesest on ajaloomälestis, sest selle projekti järgi ehitati ainult üks allveelaev, see on ajaloos verstapost,» rääkis Mäss. Tema käis meremuuseumi uurimislaevaga selle allveelaeva huku kohal. «Sõitsime paar korda selle kohalt läbi, lasksime sonari vette, aga kordagi ei peatunud, vaid suundusime edasi. Järsku nägime, et silmapiirilt tuli meie suunas piiripatrulli kiirpaat kontrollima, mida me teeme. Kuna meil oli luba olemas, siis probleemi ei tekkinud, vahetasime mõned sõnad ja läksime lahku. Aga see näitab, et ka Eestis hoitakse Akulal silma peal.»
Eestis kontrollib vrakisukeldujate tegevust ning nõuab aruandeid Muinsuskaitseamet. «Harrastajate seas on vrakisukeldumne läinud väga populaarseks ja palju on inimesi, kes uppunud laevu tahaks näha, mitmed ka ise otsivad neid,» rääkis Mäss.