Müüa suur maakoolimaja. Hind üks euro

Üle Eestimaa tekib muudkui juurde suletud koolihooneid, millega pole väikestes kohtades sageli mitte midagi peale hakata.

Kas poleks ahvatlev kuulutus? «Müüa 1980. aastate lõpus Lõuna-Eestis valminud kahekorruseline hoone, mille juurde kuulub täismõõdus spordisaal, kõrval laiub 20 hektari suurune park ning kolme saarega järv, hoone eest möödub valgustatud kergliiklustee. Hind üks euro.»

Nii madalale on langenud seoses koolide sulgemisega kooli­majade hinnad. Sest kohalikud omavalitsused on hädas ja murravad pead, mida lastest tühjaks jooksnud hoonetega peale hakata.

Sedasi väidabki Põlvamaa Valgjärve vallavolikogu esimees Hegri Narusk, et kui keegi ostaks Valgjärve suure, H-kujulise koolihoone kas või üheainsa euro eest ning soostuks selle kahe aastaga korda tegema ja hoonele uue rakenduse leidma, oleks see supertehing nii müüja kui ka ostja vaatevinklist.

Viimased kolm aastat, kui Valgjärve endises koolimajas koolitunde enam toimunud pole, on tulnud seal suured summad sõna otseses mõttes korstnasse kirjutada: kütmisest pole ju pääsu, et niiskus seinte vahele ei tungiks. «Kulu on päris märkimisväärne,» tõdeb Narusk. «Oleks me erafirma, ei tasuks sellise hoone pidamine absoluutselt ära.»

Sümboolne hind

Kuna enamik suletud koole asub väikestes kohtades, kus elu tikub niigi kokku kuivama, on omavalitsustel uksed sulgenud koolihooneile keeruline uusi omanikke või rentnikke leida.

Näiteks Järvamaal, kus on viimase pooleteise kümnendiga õpilastest tühjaks jäänud üheksa koolimaja, seisavad isegi nood kolm, mis on õnnestunud eraomanikele maha müüa, elutult ja lagunevad. Vähem kui pooled, neli hoonet, on leidnud uued kasutajad.

Uurisin, mis on saanud käesoleval kümnendil ehk viimase nelja aastaga Eestimaal suletud koolimajadest, ning leidsin, et enamiku saatus on pehmelt öeldes lahtine, ent otse öeldes tume, täpselt nagu endisel Valgjärve põhikooli hoonel.

Ent see ei tähenda, et suured tükid kinnisvara oleks kõikjal saadavad vaid euro eest. Pärnumaal pani Häädemeeste vald vastu sügist viimase aasta tegevusetult seisnud Massiaru funktsionalistlikus stiilis koolimaja koos kõrvalhoonete, mänguvälja ja kooliaiaga müüki 40 000 euro eest.

«Hind on muidugi sümboolne,» lausub Häädemeeste vallavanem Magnus Mõttus. «Mõnes suurlinnas küsitaks analoogse kinnistu eest miljoneid.»

Tema kinnitusel pole eesmärk müügiga vallale niivõrd raha teenida kui tagada, et tühjaks jäänud hoones hakataks tegema midagi asjalikku, mis tuleks kasuks nii koolimajale kui ka kohalikule külaelule.

Varem korraldatud enampakkumisel koolile, mille kuulsaim lõpetaja on tõstmise olümpiavõitja Jaan Talts, vallal ostjat leida ei õnnestunud.

Ka Rakke valla juhid Lääne-Virumaal on otsustanud tänavu suletud Salla põhikooli hoone müüki panna. Vallavanem Andrus Bloki sõnul jääb üksnes loota, et kuskilt ilmub investor, kes on valmis omaaegse mõisahoone, nüüdse kultuurimälestise korda tegema, seda enam, et läheduses kõrgub Emumägi, mis loodetavasti pakub võimalusi turismi edendamiseks. «Aga lihtne see ei ole,» tõdeb ta, «sest mõisakomplekse on Eestis müügil küllaga.»

Seni on hiljuti suletud koolimajadest läinud ilmselt kõige paremini Pärnumaa Tihemetsa põhikooli hoonel, mille Saarde vald müüs enampakkumisel alghinnast, 32 000 eurost veidi suurema summa eest perekond Heinale Tallinnast. (Täpset summat ei soovinud tehingu kumbki pool avaldada.)

Pealinnas kontoritööd tegev Raili Hein oli mitu aastat otsinud Eestimaal inglise kirjaniku Rosamunde Pilcheri romantiliste romaanide teleekraniseeringute õhustikku pakkuvat paika, kus tegelda oma kauase unistuse, veinide väiketootmisega. Paar-kolm mõisahoonet, mis silma jäid, maksid aga liiga soolast hinda. Kuni naine leidis koos abikaasaga mullu selleks ajaks aasta tühjalt seisnud Tihemetsa põhikooli muinsuskaitsealuse hoone, mis oli ehitatud üle-eelmise sajandi keskel sealse riidevabriku direktorile.

«Eks see emotsiooniost oli,» möönab Hein, ent ei kahetse, olgugi et keldrid, mis on veini tootmiseks ääretult olulised, olid vett täis, kümme korstnat on vajanud tugevat toestamist ning küllap pakub vana maja veelgi ootamatusi. Sedasi ei oska ta ka ennustada, millal võiks tegemistega niikaugele jõuda, et saaks esimese veinilaari vaatidest pudelitesse villida.

Ehkki Saarde abivallavanem Ave Kallo tunnistab, et Tihemetsa põhikooli ilusat hoonet oli kahju maha müüa, annab ta endale aru, et omavalitsusele tähendanuks selle ülalpidamine üksnes kulu, seda enam, et head ideed, mida majaga pihta hakata, vallal endal polnud.

Suuremale osale suletud koolimajadest on kohalike omavalitsuste juhid pidanud leidma n-ö käepärase lahenduse.

Tuudi algkooli hoonesse kolis Lihula vallavalitsus Läänemaal seni ühes korteris asunud raamatukogu ning andis kaks ruumi külaseltsi käsutusse. Jõgevamaal Puurmani vallas jätkab Saduküla lasteaia-algkooli hoones tegevust kümnekohaline lasteaed, endises kooli osas on nüüd avatud noortekeskus ning toimetab maanaiste selts, uuel aastal on plaanis sinna kolida ka raamatukogu.

Saaremaal Kaarma endises koolimajas on lisaks raamatukogule koha leidnud ka velskripunkt, vanas sööklaosas tegutseb aga väikeettevõte GoodKaarma, mis toodab ökoseepi. Põdrala vald Valgamaal andis Väike-Emajõe ääres paikneva Pikasilla koolimaja, endise kõrtsihoone, pärast külarahvaga nõu pidamist ületuleva aasta lõpuni külaseltsi kätte; algul kaaluti ka, kas mitte rajada kinnipandud koolihoonesse majutusasutus või pansionaat.

Õhus on variandid

Mõistagi hellitavad vallajuhid lootust ja näevad vaeva, et hingusele läinud koolimajad võimalikult pikaks ajaks taas rakendust leiaks. Aga kerge see pole.

Sedasi, kuni miski pole lõpuni kindel, ei soovigi Raplamaa Kaiu vallavanem Erika Reinumägi avalikult kuulutada, kes on see potentsiaalne rentnik, kes on ilmutanud huvi Kuimetsa suletud algkooli ja sealse täismõõdus võimla vastu.

Tori vallal Pärnumaal tuleb lahendada kahe endise koolimaja saatus. Tänavu suletud Viira kooli paaris ruumis toimetab kohalik arenguselts, aga vallavanem Kaie Toobali sõnul on lähiajal kavas pakkuda koolikompleksi, millesse kuulub ka kümme aastat tagasi renoveeritud õpilaskodu, kõigepealt ministeeriumidele, ja kui see neile huvi ei paku, siis otsida rentnikku lehekuulutuste kaudu.

Tori valla teise tühjalt seisva koolimaja, Selja algkooli hoone ostmiseks on näidanud soovi noorsootööga ja laagrite korraldamisega tegelev MTÜ.

Põlva vallal läks mullu uksed sulgenud Himmaste algkooliga võrdlemisi kiiresti õnneks. Algul kaalusid vallajuhid võimalust avada selles Jakob Hurda muuseum, seejärel vaagisid isegi müügimõtet, kui eelmise aasta lõpul avaldas Rosma külas asuv Waldorfi kool seoses õpilaste arvu suurenemisega soovi laieneda Himmaste koolimajja. Rosma Haridusselts saigi selle oma käsutusse 14 aastaks, tasuta.

Ent sellega pole Põlva vallavanema, endise riigikogu liikme Georg Pelisaare mured kaugeltki murtud. Mees annab aru, et viis kooli tema juhitavas vallas on ilmselgelt liiga palju, eriti veel arvestades, et ületuleval aastal valmib 254 õpilasele mõeldud riigigümnaasium. Siis, ennustab Pelisaar, kerkib ilmselt küsimus, mida teha kolm kümnendit tagasi 660 õpilasele ehitatud Põlva keskkooli, nüüdse Põlva põhikooli hoonega, kus praegu õpib vaid neljandik ettenähtud arvust, 180 last.

«Ei julge välja öeldagi, mis sest saab,» tunnistab ta. «Üks variant oleks hooldekodu.»