Koolide edetabel 2014: parimad eksamitulemused olid Tallinna reaalkoolil ja Treffneri gümnaasiumil

Kui hästi läks sinu gümnaasiumil? Foto: SCANPIX

Tallinna reaalkool tõusis Eesti gümnaasiumide riigieksamite koondpingereas esimeseks, teiseks tuli Hugo Treffneri gümnaasium ja kolmandaks Narva humanitaargümnaasium.

Postimees koostas edetabeli gümnaasiumide keskmiste tulemuste järgi kolmes riigieksamis: eesti keel (k.a võõrkeelena), matemaatika ja võõrkeeled.

Eelmises tabelis ei arvestatud läbikukkunute arvu, mistõttu reaalkool, kus ükski õpilane võõrkeeles läbi ei kukkunud, vajus nimekirjas allapoole. Selles täpsustatud tabelis on aga arvestatud ka läbikukkunute arvu, mis kooli nimekirjas allapoole viib.

Samuti langes Exceli arvutusvea tõttu Kiviõli 1. Keskkool viimasele kohale. Õige tulemus on 109. koht.

Selle meetodiga ei pretendeeri Postimees absoluutsele tõele.

Ühelt poolt on teadmata, kui palju on lai matemaatika raskem kitsast matemaatikast. Selles edetabelis on neid arvestatud võrdselt. Samas said kitsa matemaatika läbinud tunduvalt vähem punkte laia matemaatika eksami läbinutest.

Teisalt on keeli raske omavahel pingeritta seada. Postimees otsustas võtta arvestusse vaid üht võõrkeelt - seda, mida koolis kõige rohkem valiti. Näiteks ainult prantsuse või ainult inglise keele.

Täpsem meetodi kirjeldus:

Koolide edetabeli koostamisel võeti aluseks keskmisi tulemusi kõigist kolmest riigieksamist: eesti keel (k.a võõrkeelena), matemaatika (kitsas ja lai) ja võõrkeeled.

Kuna võõrkeele eksamil puudusid tulemused punktidena, võtsime arvesse, kui paljud õpilased läbisid teatud tasemel võõrkeele eksami (B1, B2, C1 ja C2)  ning kui paljud ei läbinud nõutavat taset (B1 ehk 50 protsenti).

Iga protsent arvutati inimeste arvuks. Seejärel rakendati valemit: (0 x taset mittesaavutanud õpilaste arv)+(2,5 x B1 läbinute arv)+(5 x B2 läbinute arv)+(7,5 x C1 läbinute arv)+(10 x C2 läbinute arv)= keskmine punktisumma / kogu õpilaste arvuga

Seejärel seadsime koolid võõrkeelte oskuse järgi ritta.

Matemaatika puhul võtsime arvesse nii laia kui kitsa riigieksami läbinute keskmiseid tulemusi:

Korrutasime «laia» eksami teinud õpilaste punktisumma tegijate arvuga ning samuti kitsa eksami läbinute punktisumma tegijate arvuga. Liitsime need arvud omavahel ning jagasime kogu matemaatika eksami sooritanute arvuga.

Eesti keele eksami keskmisi tulemusi oli lihtne ritta seada - oluline on vaid märkida, et võtsime arvesse ka eesti keelt võõrkeelena läbinud eksaminandide tulemusi.

Lõpuks liitsime koolide numbrid edetabelites. Näiteks kui üks kool sai esimese koha eesti keeles, viienda matemaatikas ja üheteistkümnenda võõrkeeltes, oli tema lõplik punktisumma 17. Mida väiksem punktisumma, seda kõrgemale kool asetus.

Vaata täpsemat riigieksamite statistikat siit.

Et pingerea koostamise metoodikat täiustada, ootame soovitusi ja ettepanekuid meiliaadressil [e-mail]