Rebane: interpretatsioonide sõjas käib võitlus selle üle, kelle tõlgendus olukorrast jääb peale

Raul Rebane. Foto: Mihkel Maripuu

Tänasel XIX Avatud Ühiskonna Foorumil keskendus teine paneeldiskusioon eestlaste ja eestivenelaste erinevatele inforuumidele, ühtlasi tutvustati Avatud Eesti Fondi tellimusel valminud eestlaste ja venelaste erinevate meediaruumide uuringut.

Oma mõtteid ja argumente vahetasid meediaekspert ja AEFi nõukogu liige Raul Rebane; Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo venekeelse meedia ekspert ja endine venekeelse Postimehe peatoimetaja Viktoria Korpan ning kaitsepolitsei komissar Andres Kahar. Uuringut tutvustas ja vestlust vedas Eesti Rahvusringhäälingu meediauuringute osakonna juhataja ning AEFi nõukogu liige Andres Jõesaar.

Raul Rebane tõdes, et meil elab väga erinevalt mõtlevaid inimesi, kes tihti jagunevad rahvuse ja meediakanalite kasutamise järgi. «Neil on kolmele olulisele küsimusele täiesti erinevad vastused. Need kolm on: kas Krimm taasühendati või annekteeriti; kas Venemaa on riik või tsivilisatsioon; kes on su president.»

Andres Kahar sõnastas, et Venemaa ei pea sõda. «See on impeeriumi surmaagoonia, mis kasutab kõiki kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi inimesteni jõudmiseni. Peale jääb lõpuks inimeste soov vabalt arvamust avaldada ja mõelda.» Tema sõnul on infokanalite ja nende omanikeringi kinnipigistamine märk nõrkusest ning päris kindlasti ei peaks Eestis keelama Venemaa telekanalite näitamist.

Raul Rebase sõnul oleme me interpretatsioonide sõjas. «Võitlus käib selle nimel, kelle tõlgendus olukorrast jääb peale. Küüditaja või vabastaja? Spioon või luuraja? Venelaste võit Teises maailmasõjas on absoluutne kollektiivse mälu dominant ja sellega saab ühiselt elada ainult kokkuleppes, see aga eeldab demokraatiat,» tõi Rebane välja ühe püsiva vastasseisu.

Kui arutelu läks sellele, kas venekeelne telekanal aitaks siinsete venekeelsete jaoks tasakaalustada Kremli-meelsete kanalite infovälja, jäi üise arvamusena kõlama, et neid ei saa lähendada Vene propagandakanalite keelamise ega Eesti omade lisamisega, vaid ühise suhtlusplatvormi loomisega kõigi jaoks. Viktoria Korpan hoiatas sellegi eest, et venelased pannakse «eraldi aedikusse – siin on teile kanal, palun mängige!» Pigem oleks tarvis kakskeelset suhteid loovat ja elust rääkivat kanalit, mida vaataksid kõik ühiselt, ilma «meie» ja «teie» määratluseta, ning ilma meie tõe levitamise ambitsioonita.