Eesti multitalendid

Mart Sander Foto: Erik Prozes

Arter avaldab kõigi aegade esimese pingerea Eesti inimestest, kes on andekad ja võimekad mitmes vallas.

Moodne, nn interdistsiplinaarne maailm ja ajastu, nagu teame, mitte ainult ei soosi, vaid lausa nõuab, et end tuleb koduselt tunda võimalikult mitmes valdkonnas. Sellest tõsiasjast lähtudes otsustas Arteri toimetus selgitada, kes on Eesti tõelised, kõige-kõigemad multitalendid.

Järgnev pingerida on mõistagi äärmiselt subjektiivne. Võtsime reastamisel aluseks ennekõike selle, kui paljudel aladel on keegi tegutsenud, kui palju oma tegevuses professionaalsusega silma paistnud ning üldsuse silmis tunnustust pälvinud. Keskendusime loominguliste alade esindajaile, sest kus mujal kui loomes avalduvad inimeste tõelised anded.

Kahetsustundega peame nentima, et ükski naine esikümnesse ei mahtunud.

Igatahes ärgem võtkem seda surmtõsiselt nagu doktoritööd – pigem kui laupäevast meelelahutust.

Leslie Laasner (40)

muusik, kunstnik, reklaamitöötaja

Kõik teavad teda Leslie Da Bassi ja ansambli HU? eestvedajana, aga ühte asja ei tea Laasner isegi – nimelt, kui mitu Kuldmuna on ta võitnud reklaamitegijana. Neid on lihtsalt nii palju! Aga reklaamikarjäär on tal ka pikk: algul Divisionis ja Ideas, nüüd enda loodud Utopias, mis, muide, on Äripäeva viimatise edetabeli järgi Eesti kõige kasumlikum reklaamibüroo.

Oma muusikaalbumid eri bändidega luges ta hiljuti kokku – sai 16. Preemiaid on saanud noodki, näiteks tänavu: aasta elektroonikaalbum «Times New Roman» (Leslie Da Bass) ja aasta popalbum «Bermuda» (HU?). Lisaks aasta meesartist. Nooruses joonistas Laasner ajakirjadele Favoriit ja Kroonika ning ajalehele Liivimaa Kuller, nüüd, alates mullusest, on taas pintsli tõsiselt kätte võtnud. Sel sügisel tuleb tema maalinäitus. Veel kirjutab ta kolumne. Kõige selle kõrvalt on ta restaureerinud kolm Itaalia Alfa Romeot – kõik uunikumid – ning kolm vana Itaalia mootorratast, kõik disainišedöövrid. Lähiplaani kuulub kirjutada raamat ning kaugemasse plaani teha täispikk mängufilm.

Rein Pakk (46)

lavastaja, näitleja, dramaturg, kirjanik, karikaturist, saatejuht, reklaamitöötaja, turundaja

Tema eluloo kirjelduse võiks esitada mälumängureile: kes on see loometegelane, kes pannud aluse mitmele toitlustus- ja meelelahutusasutusele, nagu Elevant ja NoKu Klubi Tallinnas ning Maailm ja Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp? Tartus, sealhulgas loonud neile sisekujunduse, ning aidanud turundada nii Sinebrychoffi kui ka Lõunakeskust?

Kui õiget vastust ei tule, võiks lisada, et ta on joonistanud ligi tuhat karikatuuri, sh ajakirjale Diplomaatia. Ja kui see ka veel ei aita, piilugem tema CVsse: Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide õppetooli kinoajaloo ja režissuuri lektor ja Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna kinoajaloo ja režissuuri lektor. Vihjeks juurde: ta on teinud lühimängufilme, samuti tõsielufilmi «Lotmani maailm». Ikka veel ei tea, kellest jutt?

Jätkame: ta on avaldanud lühijutte, kirjutanud ja toimetanud aforismiraamatuid, kirjutanud kultuuri-, ühiskonna- ja kunstiteemalisi artikleid, esseid ja kriitikat, lavastanud moeetendusi, töötanud nii Von Krahli teatris kui ka Vanemuises, nii Emajõe Suveteatris kui ka Monoteatris. Kui lisada, et ta on juhtinud kultuurisaateid «Pult» ja «Jüri Üdi klubi», siis oskab ilmselt enamik vastata – Rein Pakk.


Mart Sander (47)

laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik

Enamiku silmis algas tema tähelend lauljana ansamblis Modern Fox ning tuntus kinnistus telesaate «Tähed muusikas» kauase juhina. Ent Sanderi tegevusampluaa on palju laiem. Selle sajandi hakul asutas ta teatri Bel-Étage ning mõni aasta hiljem Bel-Étage’i tantsuorkestri The Swing Swindlers. Ta on näidelnud ja lavastanud, olnud nii kostüümi- kui ka lavakunstnik, esinenud operettides ja muusikalides, mänginud filmides ja samuti lavastanud neid.

Hittsaates «Tantsud tähtedega» tõestas ta end igati šarmantse ning menusarjas «Su nägu kõlab tuttavalt» vääramatult lobeda jutuga saatejuhina. Tema kontol on vähemalt 20 heliplaati, lisaks on ta avaldanud raamatuid nii eesti kui ka inglise keeles. Ja viimasel viiel aastal on kunstnikuna esinenud mitme personaalnäitusega, nii oma galeriis kui ka Eesti Kontserdi Tallinna ja Tartu saalides.

Hannes Võrno (45)

saatejuht, moekunstnik, humorist

Mida kõike ta ei tee – ja seda ikka tähelepanu köitvalt. Noores põlves, Tartu kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanuna, disainis Sangarile meestesärke. Töötas reklaamiagentuuris Zavod. Siis sai laiemalt tuntuks telepildis: naerutas aastaid rahvast Kreisiraadio liikmena ning vedas menukaid saateid, nagu «Kahvel», «Kes tahab saada miljonäriks» ja «Tõehetk».

Ta on mänginud laval ja suurel ekraanil, teinud filmidele kostüümikujundust («Tulivesi», «Minu Leninid»), illustreerinud raamatuid ja kirjutanud neid ise («Poisi lugu», «Eesti moodsad muinasjutud»), näidanud oma loomingut nii maali- kui ka fotonäitusel, pidanud Vanemuises koguni klassitsismi tutvustava muusikalise ajalootunni. Arvestades, et kõige selle kõrvalt on ta töötanud nii pangas kui ka kindlustusseltsis, nii ministeeriumis kui ka erastamisagentuuris, riigikogust rääkimata, ning kannab nüüd kaitseväelase vormi – ja vahel Kultuurse Motobande nahkset rõivastust samuti –, tuleb küsida: kas on veel midagi olulist, mis on Võrnol proovimata-tegemata?

Mihkel Raud (45)

laulja, kitarrist, ajakirjanik, kirjanik, saatejuht

Ta on kurtnud, et temast hakkab saama professionaalne telekohtunik. Ilmselt on tõsi see, et paljud, kes pubekaeast väljas, on vaadanud telekonkursi «Eesti otsib superstaari» saateid just Raua teravate kommentaaride pärast. Aga pole tal sugugi põhjust enda üheküljestumist karta. Ta on kirjutanud ülimenuka autobiograafia «Musta pori näkku» ja kiitvat vastukaja pälvinud põnevusromaani «Sinine on sinu taevas». Von Krahli teatris on mängitud tema näidendit «Järgmine voor».

Samuti on Raud jätkuvalt hinnatud muusikuna, viimati Lenna Kuurmaa ansamblis Lenna, varemalt sellistes bändides nagu Mr. Lawrence, Singer Vinger, Metallist, Kulo, Golem ja Ba-Bach. Ta on endale nime teinud ka «Kolmeraudse», «7 vapra» ja «Koosoleku» saatejuhina ning kolumnistina (kirjutades sugugi mitte üksnes muusikast). Aga millal astub ta uuesti filmiekraanile, nagu tegi 1980. aastate algul linateostes «Keskpäev» ja «Nukitsamees»?

Hardi Volmer (56)

filmirežissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik

Arvud on muljetavaldavad: tema nimel on lavastajana vähemalt tosin animafilmi, lisaks viis mängufilmi (sh «Minu Leninid» ja «Elavad pildid») ning kolm telesarja, millest «Pehmed ja karvased» aastast 2003 on üks vastupidavamaid Eesti telepildis. Mõned arvud on nii suured, et täpsus kannatab: ta on loonud üle 70 lavakujunduse, kümneid reklaamklippe ja muusikavideoid, kujundanud raamatuid ja teatriplakateid. Aga nooruses õppis ta hoopis meeste ja laste ülerõivaste rätsepaks ning seejärel ERKIs teatrikunstnikuks. Sellegipoolest on tal ette näidata ka korralik muusikutee, alates Pära Trustist ja Turistist ning lõpetades Singer Vingeriga. Ega Volmeri tõsiseltvõetavus sellest kannatanud ole: ta on aastaid tegutsenud Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia osakonna dotsendina.

Jaan Tätte (50)

näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja

Ta sai koolipoisina tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel Eestis esimese koha, aga pritsimeest temast ei saanud. Sai hoopis Vilsandil majakavaht. Ei saanud temast ka bioloogi, ehkki õppis seda Tartu Ülikoolis kaks aastat. Sai pärast lavakooli lõpetamist hoopis näitleja. Aga ei jäänud ta pelgalt õpitud liistude juurde.

Tätte on kirjutanud hulga näidendeid («Ristumine peateega», «Meeletu» jne) ja mitu raamatut (neist «Kuhu kuningad kadusid?» koos Kati Murutariga), loonud arvutul hulgal laule ja välja andnud plaate. Seda kõike on tunnustatud, küll Suur Vankri kultuuripreemiaga parimale näitekirjanikule ja parimale laulutekstide autorile, küll Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia ja Balti Assamblee kirjanduspreemiaga, küll aasta etno/folkartisti nimetusega 2010. Tema kontserdid toovad jätkuvalt masse kohale kuhu iganes. Ja oskus purjetada – eks seegi ole anne, mis nõuab kõiksuse tundmist.

Asko Künnap (43)

graafiline disainer, luuletaja, loovjuht, kirjastaja, kunstnik, turundaja

Kui oled õppinud Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini ja Oslo Kunsti­akadeemias sisekujundust, siis kuidas haakub sellega luule? Aga Künnapi puhul haakub: ta on avaldanud neli luulekogu – ja nii hästi, et isegi kirjanduskriitikud tunnustavad teda. Ent veelgi laiemalt, kogu Baltikumi ulatuses, on tunnustatud tema kujundatud ja kirjastatud raamatuid.

Näiteks tema kalingurköiteline luulekogu «Ja sisalikud vastasid» ilmus justnagu tüpograafiaõpiku vormis. Lisaks on Künnap kujundanud ja kirjastanud kümmekond seltskonna- ja lauamängu. Oma loomingulisusele on ta leidnud rikkalikku väljendust ka reklaamitöös: ligi kümnendi tegutses ta agentuuri Zoom kunstilise juhina, kuni aastal 2003 asutas Raketi-nimelise agentuuri. Tema kontol on arvukalt Kuldmune, samuti Aasta Turundusteo auhindu. Ja samuti arvukalt kujundatud heliplaate ja logosid.

Marko Matvere (46)

näitleja, laulja, lavastaja

Georg Otsa rolli ei kanna vähemasti hääle poolest välja pea ükski eesti näitleja. Aga Matvere on kandnud – ja see räägib tema kohta palju. Aga kaugeltki mitte kõike. Näiteks seda, et ta on saanud hakkama ka lavastajana, olgu tegemist komöödia («Saateviga»), muusikali («Chicago») või ooperiga («Carmen», «Rehepapp»). Et ta on saanud hakkama nii klassikaliste Hamleti ja Tartuffe’i rollidega kui ka kandvate osadega muusikalides – kinnituseks mitu teatriauhinda. Et ta on hinnatud näitleja seriaalides («Wikmani poisid», «Ohtlik lend» ja «Tuulepealne maa») ning väärt saatevedaja teleüritustel, olgu selleks «Laulud tähtedega» või Eurovisiooni lauluvõistlus.

Et ta on hea laulja ka kergemates žanrites, olgu koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga või erinevate kaaslastega kontserttuuridel. Nüüd on selgunud, et lisaks maailmameredel purjede pingutamisele peitub ta kätes veel üks anne – joonistamisoskus.

Jaan Pehk (39)

kirjanik, laulja, kitarrist

Kujutate ette, et ta on mänginud nooruses trombooni ja taldrikuid (lisaks klaverile ja kitarrile)? Ja õppinud pop-jazz laulu (tõsi, see jäi pooleli)? Sest nüüd on ta tuntud trullaka Orelipoisina ning samuti ansambliga Köök. Aga ta on mänginud ka teistes kuulsates (Claire’s Birthday, Koer, Eliit) ja vähem kuulsates kollektiivides (Windows, Davidson Group, Megan Quartet).

Arvestades, et ta on avaldanud kolm luulekogu, on loogiline, et ta on kirjutanud laulusõnu paljudele Eesti artistidele, näiteks Maikenile, Laurale, Liisi Koiksonile ja Mikk Saarele. Lisaks on ta teinud väikseid rolli nii filmis kui teatris ja osalenud mõnes muusikaliski. Neist kõnekamad on aga kaks aasta etno/folkartisti tiitlit ja aasta meesartisti tiitel 2011.