Kultuurikomisjon toetas sisekaitseakadeemia viimist Ida-Virumaale

Foto: Toomas Tatar / Postimees

Riigikogu kultuurikomisjonis leidis täna toetust opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) idee teha valitsusele ettepanek viia sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale.

Üllatavalt lõppenud hääletusel oli IRLi ettepaneku poolt viis ja vastu kolm riigikogu saadikut. Komisjoni reformierakondlasest esimees Lauri Luik ütles Postimehele, et vastu hääletasid eelnõule üksnes Reformierakonna liikmed, kelle hinnangul oleks sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine riigile liiga kallis.

«Raha sellises mahus, et tervet kompleksi sinna ehitada, meil pole,» lausus Luik, kelle sõnul nõuaks kogu akadeemia üleviimine umbes 60 miljonit eurot. Küll leiab Reformierakond tema sõnul, et riigi kohaloleku suurendamiseks võiks Ida-Virumaale rajada õppeasutuse praktikabaasi, kus oleks pidevalt kohal sada kadetti.

Riigikogu suures saalis tuleb eelnõu arutlusele järgmise nädala neljapäeval. Millise tulemusega sealne hääletus lõpeb, ei soovinud Luik praegu ennustada. Vastuvõtmiseks vajab eelnõu vähemalt 51 saadiku toetust.

Suve hakul algatatud otsuse eelnõuga teeks riigikogu valitsusele ettepaneku viia sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale, kuhu ehitataks õppeasutusele uue, 2020. aastani kestva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul ka uus õppehoone.

IRLi hinnangul oleks sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine ühtaegu nii regionaal- kui julgeolekupoliitiliselt põhjendatud samm. «Ukraina sündmuste valguses on sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale nihutamise julgeolekumõõde kahtluseta muutunud veelgi aktuaalsemaks. Ida-Virumaa puhul võib Venemaa kaasmaalaste poliitika jätkumisega seotud julgeolekuriskide kõrval esile tuua ka mitmeid muid tegureid, mille tõttu vajab see Eesti maakond riigi poolt senisest suuremat tähelepanu,» märkis saadikurühm eelnõu seletuskirjas.

Saadikud tõid esile, et Harjumaa kõrval on Ida-Virumaa suurima kuritegude arvuga maakond Eestis, kus keskmine sissetulek ühe elaniku kohta on Eesti keskmisest veerandi võrra madalam. Maakonnas elab ka ligi viiendik kõigist Eesti töötutest.

Samuti märkis IRL eelnõu seletuskirjas, et valdava osa Ida-Virumaa elanikkonnast moodustavad Venemaa ja muude riikide kodanikud ning määratlemata kodakondsusega inimesed, eestlaste osakaal on maakonnas vaid umbes 20 protsenti. «Muust rahvusest elanikkonna usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu on seniajani madalam kui eestlaste puhul,» lisasid nad.

Opositsioonisaadikud nentisid, et ühe riigiasutuse viimine Ida-Virumaale ei lahenda kõiki selle piirkonna arengu- ja turvalisusprobleeme. Samas oleks sisekaitseakadeemia üleviimisel nende hinnangul arvestatav positiivne mõju maakonna ja seega kogu riigi turvalisusele.

Muu hulgas loodaks sellise sammuga maakonda paarsada uut töökohta, lisaks suureneks nende sõnul kaupade ja teenuste tarbimine. «Tegu oleks selgelt nähtava ja tegelikku mõju omava sammuga, mis pikemas perspektiivis aitaks positiivses suunas mõjutada ka sealse elanikkonna suhtumist Eesti riigi institutsioonidesse,» märkis IRL eelnõu seletuskirjas.

Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimist lubas oma tegevusprogrammis kaaluda nii eelmine, Reformierakonna ja IRLi kui ka praegune, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus.