Täna pärastlõunal pidas USA president Barack Obama Tallinnas Nordea kontserdimajas avaliku kõne tudengitele ning kodanikuühiskonna ja poliitilistele liidritele. Postimees tegi kõnest otseülekande, video on nüüd järelvaadatav.
Video: Obama avalik kõne Heinz Valgu ja Marie Underi tsitaatidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju furoori tekitas kuulajaskonnas asjaolu, et Obama mainis Eesti laulupidude traditsiooni, tsiteeris Heinz Valgu kuulsat lauset «Ükskord me võidame nii kui nii» ning samuti tsiteeris ta luuletaja Marie Underit.
Suur osa kõnest keskendus NATOle ja Ukrainale. Obama kinnitas, et Eestit ei jäeta NATOs ning et suured riigid ei tohiks väikestest üle sõita.
«Meie alliansis ei ole vanu ega uusi liikmeid. Kõik on liitlased, niisama lihtne see ongi, me kaitseme iga liitlase territoriaalset terviklikkust. Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama tähtis kui Pariisi, Berliini ja Londoni kaitsmine,» rõhutas Obama.
«Me ei lepi juttudega mõjusfääridest. Samamoodi, nagu keeldusime leppimast Balti ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimisega, ei aktsepteeri me ühegi Ukraina osa ebaseaduslikku annekteerimisega Venemaa poolt,» ütles USA riigipea.
Obama meenutas Heinz Valgu 1988. aastal Tallinna lauluväljakul öeldud kuulsat lauset «ükskord me võidame niikuinii».
«25 aastat tagasi tulid Balti rahvad kokku näitama oma vabadustahet kõige muljetavaldavamal viisil, mida maailm on kunagi näinud. Kaks miljonit inimest moodustasid inimketi Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. Nad näitasid, et kui tavalised inimesed ühendavad jõud, on suured muutused võimalikud,» rääkis Obama.
USA president viitas Eesti põhiseadusele, milles on kirjas, et Eestis iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu. «Teie põhiseaduses olevat aegumatut iseseisvust tagab kõige võimsam sõjaline liit maailma ajaloos,» rõhutas Obama.
USA riigipea rõhutas, et ehtne legitiimsus tuleb ainult ühelt allikalt – rahvalt. «Me ei karda sõltumatut kohtuvõimu, sest keegu ei ole seadusest üle. Juhid peavad rahva ees vastutada. Me ei karda lubada noortel kasutada internetti, sest me teame et need riigid, mille rahval on vabadus ise mõelda, on tugevamad. Eestis me näeme, et te olete vaba turumajanduse, Euroopa integratsiooni ja raskete reformidega saavutanud edu ja teist on saanud maailmas üks enim arenenud IT-teenustega riik,» rääkis Obama.
USA president meenutas luuletaja Marie Under Eestile rasketel aegadel kirjutatud sõnu «kes annab meile abi kohe, praegu ja nüüd?»
«Meid seob allianss, meil on püha kohus kõiki liikmeid kaitsta. Artikkel 5 järgi on rünnak ühe NATO liikme vastu rünnak kõigi liikmete vastu. Kui te küsite, kes annab teile abi, siis see on NATO allianss, kelle seas on ka USA relvajõud. Me anname abi kohe, praegu ja nüüd. Eesti, Läti ja Leedu kaotasid ükskord iseseisvuse, aga NATOga ei kaota te seda iial,» rõhutas Obama.
Riigipea rõhutas, et NATO jõud peavad olema suutelised kiiremini asuma lahinguvalmidusse. NATO peab kaitseplaneerimist tugevdama, et allianss oleks täielikult ette valmistatud mistahes ohu puhul mistahes liitlasele. NATO reageerimisüksused peavad tema sõnul olema suutelised mitte ainult ohtudele vastu astumiseks vaid ka nende ohtude ärahoidmiseks.
USA riigipea nentis, et iga liikmesriik peab täitma NATO ees võetud kohustusi. «Eesti on kiiduväärt, kuna on liitlane, kes panustab kaitsekuludesse NATOs kokku lepitud osa kaks protsenti SKTst. Läti ja Leedu on lubanud jõuda samale tasemele, kuid seda peab tegema iga liitlasriik.
Ukraina kriisist rääkides lausus Obama, et Venemaa agressioon Ukrainas on häbematu rünnak sõltumatu riigi territoriaalse terviklikkuse vastu ning väljakutse rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. Rahvustel on ise õigus oma tulevikku määrata. Ukrainas on praegu kaalul rahvusvaheline kord, seepärast me seisame täna koos Ukraina rahvaga.
Obama rõhutas, et NATO ei ole suunatud kellegi vastu. «NATO on demokraatlike riikide allianss, mis on suunatud kaitsele. Eesti, Läti ja Leedu ei ole postsovjetlikud territooriumid, te olete sõltumatud riigid, kes otsustavad oma saatuse üle ise. Ükski teine riik ei saa selle üle otsustada. Sama on Ukrainas, Maidani protesti ei juhtunud neonatsid, vaid tavalised mehed ja naised, kellel oli korrumpeerunud režiimist villand, nad tahtsid sama, mida nad on näinud Euroopas. Täna on ukrainlastel uus demokraatlikult valitud president ja ma ootan väga peagi toimuvat president Porošenko visiiti, et võtta ta vastu Ovaalkabinetis,» rääkis Obama.
Ta rõhutas, et kuigi Venemaa propaganda väidab vastupidist, ei ole see mitte Kiievi valitsus, mis Ida-Ukrainat destabiliseerib, vaid separatistid, keda õhutab, varustab ja relvastab Venemaa. Obama sõnul on Ida-Ukrainas Venemaa väed Vene relvade ja Vene tankidega ning need on tõestatavad faktid.
«Propaganda tulemusena on pajud venelased hakanud uskuma, et agressioon Ukraina vastu tugevdab Venemaad. Pöörduda tagasi tsaaride aegadesse, et saada tagasi kaotatud alad, ei aita tänapäeval Venemaa hiilgust taastada. Ohjeldamatu natsionalism on viimaseks varjupaigaks neile, kes ei suuda tagada omal maal oma rahvale õitsengut ja arenguvõimalusi. Me lükkame tagasi igasuguse jutu mõjusfääridest. Nagu me keeldusime leppimast Balti ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimisega, ei aktsepteeri me ühegi Ukraina osa ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt, ei Krimmi ega muu Ukraina osa annekteerimist,» sõnas USA president.
Obama märkis, et Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt eiranud võimalust lahendada kriis diplomaatiliselt.
«Kuna Venemaa ei ole leppinud Ukraina kriisi rahumeelse lahendamisega, oleme ühiselt rakendanud sanktsioone. Võite olla kindlad, et see läheb Venemaale kalliks maksma. Kapital põgeneb Venemaalt, investeeringud vähenevad ning Venemaale on jõudnud majandussurutis. Energiatootmine väheneb, riigi krediidireiting on rämpsu lähedal, rubla on kukkunud lähiajaloo madalaimale tasemele. Kuid me ei otsi Venemaaga vastasseisu. USA on viimase 20 aastaga teinud palju, et julgustada Venemaad end avama ja panustama rahvusvahelisse julgeolekusse. Venemaa võiks valida isolatsiooni asemel teise tee, mis tähendaks stabiilset ja arenevat Ukrainat ning ühtlasi ka Venemaale suuremat jõukust ja rahvusvahelist lugupidamist. Venemaa võiks selle teel valida, selleks peavad Vene väed lahkuma Ukrainast, et Ukraina saaks ise oma tee valida,» rääkis Obama.
Presidendi sõnul meenutavad sündmused Ukrainas Euroopa minevikku ning minevikku peaksid jääma ka praegu toimuvad sündmused, kui hooneid ründavad maskides mehed, üle piiri tuleva nimetud sõdurid, perekonnad põgenevad, reisilennuk tulistatakse alla. «Seistes silmitsi selle kõigega, võime muutuda küüniliseks ja arvata, et rahu ja turvalisus on väljaspool meie käeulatust,» tõdes ta.
Ta lisas, et NATO peaks pakkuma Ukrainale jätkuvalt koostööd väljaõppe näol ning NATO Walesi tippkohtumine peab saatma Ukrainale ühemõttelise sõnumi, et kõik NATO 28 liikmesriiki toetavad Ukraina sõltumatuse kaitsmist. Obama märkis, et Ukraina on teinud NATOga head koostööd ning riigi üksused on osalenud alliansi operatsioonidel Balkanil ja Afganistanis.
«Ukraina vajab rohkem kui sõnu. Me peame toetama Ukraina julgeolekujõudude moderniseerimist, samuti aitama kaasa Gruusia ja Moldova kaitsevõime tugevdamisele. NATO liikmesuse uks jääb avatuks riikidele, kes vastavad standarditele,» rõhutas ta.
Obama sõnas, et kõigi nimetatud riikide tulevik võib olla teistsugune ja parem.
«Me oleme praegu vabas ja demokraatlikus Eestis sellepärast, et eestlased ei andnud kunagi alla. Eestlased ei andnud alla, kui Punaarmee tungis sisse idast, natsid läänest, uuesti Punaarmee idast. Eestlased ei andnud alla, kui neid Siberisse saadeti. Te ei andnud alla, kui teid üritati maha suruda ja kultuuri purustada. Nende tankid ei olnud nii tugevad, kui teie vaimujõud. Teie olite tugevamad ja uskusite et ükskord te võidate niikuinii,» lausus Obama.