Eesti võib ravile võtta veel Ukraina konfliktis kannatanuid

Urmas Paet Foto: Toomas Tatar / Postimees

Välisminister Urmas Paeti sõnul võib Eesti lisaks viiele kevadel ravil olnud Ukraina tänavarahutustes kannatanule siia ravile tuua veel konfliktis vigastada saanud inimesi.

Paet ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et viimastel kuudel on Eesti andnud Ukrainale mitmesugust abi ligi 400 000 euro väärtuses. Lisaks tänavarahutustes kannatanute ravimisele on Eesti panustanud ka näiteks OSCE vaatlusmissiooni rahastamisse ja andnud humanitaarabi Ida-Ukrainast pärit sisepagulastele.

Paeti sõnul valmistab Eesti praegu ette võimalikku uut abiandmist, et toetada humanitaartegevust ning võtta Eestisse ravile veel konfliktis kannatada saanud inimesi. «Kes nad on, see lähiaegadel kindlasti täpsustub. Iseenesest meil valmisolek on ja meditsiinisektoril ka see võimalus ja valmisolek on neid inimesi siin ravida,» ütles ta.

Ühtlasi avaldas välisminister valitsuse istungi järel muret, et avaliku tähelepanu fookus on viimastel päevadel kandunud Venemaa niinimetatud humanitaarabiaktsioonile, selle asemel et hoida jätkuva tähelepanu all küsimust, kuidas Ida-Ukrainas konflikt lahendada.

Paeti sõnul on Ukraina valitsus ka ise Ida-Ukraina piirkondasid abistanud, sealhulgas andnud 18 tonni humanitaar- ja 1110 tonni toiduabi. Täna läheb sellesse piirkonda järjekordne Ukraina humanitaarabisaadetis, milleks eraldati tema sõnul 10 miljonit grivnat.

«Ukraina enda valitsus ütleb, et iseenesest mingit väga suurt vajadust näiteks toiduabi järele ei ole, Ukraina teatavasti on ka üks väga suur toidutootja. Ehk ka see aitab panna asju natuke fookusse, mis puudutab selle kolonni teekonda Venemaalt, mida siin pingsalt on päevade kaupa jälgitud,» rääkis Paet.

Tema sõnul peaks fookus olema endiselt Ida-Ukraina julgeolekuolukorra lahendamisel ja ka asjaolul, et jätkuvalt on Venemaal Ukraina piiride vahetus läheduses kümneid tuhandeid Vene sõjaväelasi ja suurel hulgal Vene sõjatehnikat.

Venemaa niinimetatud humanitaarmissiooni teemat puudutas pressikonverentsil ka peaministri kohuseid täitev kaitseminister Sven Mikser, kelle sõnul on nii Eesti kui ka meie liitlased õigustatult mures, et abimissiooni kattevarju all soovib Vene administratsioon sekkuda sõjaliselt Ukraina kriisi ning anda toetust Ida-Ukraina separatistidele, keda Venemaa on nagunii igal mõeldaval viisil toetanud.

«Viimastel andmetel on konvoi taas asunud liikvele ja võib üritada ületada Ukraina piiri piiripunktis, mida ei kontrolli Ukraina valitsusväed. Tema liikumise, jälgimise ja tegutsemise muudab omakorda keerulisemaks see, et viimastel andmetel võib see konvoi olla jagunenud teel kahte ossa,» rääkis Mikser.

Tema sõnul on Eesti üheselt seisukohal, et humanitaarabi andmine saab toimuda ainult vastavalt rahvusvahelisele õigusele ehk üksnes vastuvõtva riigi nõusolekul. «Täiesti lubamatu on ka mis tahes humanitaarmissiooni kasutamine sõjalise sekkumise kattevarjuna,» märkis ta.

Kaitseministri sõnul teevad samuti muret Venemaa administratsiooni väited, justkui oleks tegu Punase Risti egiidi all toimuva missiooniga, sest Ukraina võimude ega ka Punase Risti enda teatel ei vasta need olulisel määral tõele. «Punasel Ristil ka nende enda kinnitusel puudub teadmine, mida täpselt Venemaa niinimetatud humanitaarabi konvoi transpordib,» viitas Mikser.