Täna Postimehes: poliitiline otsus maksab kolm miljonit aastas

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eestis on nelikümmend valda, kus elab vähem kui tuhat inimest. Neis kõigis on postkontorid. Nende käive on keskmiselt kolm eurot päevas. Seadustest tulenevalt ei saa kontoreid sulgeda.

Möödunud aastal kulutas riigiettevõte AS Eesti Post 2,6 miljonit eurot selleks, et täita universaalse postiteenuse osutaja (loe: riikliku teenusepakkuja – K.J.) kohustust. Mida see tähendab? Iga viie aasta tagant korraldab konkurentsiamet avaliku konkurssi universaalse postiteenuse osutaja leidmiseks. 2009. aastal kandideeris vaid Eesti Post. Eraettevõtted ei pidanud konkurssi atraktiivseks. Ei pea tänini.

Käesoleval suvel lõppes uus konkurss. Taas kandideeris vaid Eesti Post. Ettevõte kandideeris seepärast, et juhul kui teenuse osutajat poleks avaliku konkurssi korras leitud, oleks määratud praegune teenust pakkuv asutus. Seega, Eesti Postil pole kahjumlikust kohustusest pääsu. Selle aasta prognoosi kohaselt maksab riigiettevõte kohustuse täitmise eest 2,9 miljonit. Summa eest saaks maksta aastapalga pea 200le politseinikule või õpetajale, koos sotsiaal-, pensioni- ja töötuskindlustusmaksetega.

Kust tuleneb kahjum? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse kohaselt peab igas vallas postkontor olema. Pole oluline, kas vallas elab nelisada, tuhat nelisada või kakstuhat nelisada inimest.

Üks kiri päevas

Postkontorite praktiline vajadus on viimaste aastate jooksul vähenenud. Pensioni saab kätte pangakontori- või ülekande abil. Kirja võib saata kirjakasti abil. Paki võib pakiautomaati panna. Milleks kõikjale kontoreid tarvis on? «See on riigi otsus,» ütles Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru tahtmata detailidesse laskuda.

Tallinna tehnikaülikooli regionaalpoliitika professor Sulev Mäeltemees kahtleb otsuse mõttekuses. «See oli poliitiline otsus, sest väga mõistuspäraseks ei saa seda pidada,» rääkis Mäeltsemees nõude kohta, et igas vallas postkontor peaks olema.

Teine osa ligi kolme miljoni suurusest kahjumlikust kohustusest tuleneb kirjakastide nõudest. Praeguse korra kohaselt on kirjakastide suurim lubatud kaugus teineteisest pool kilomeetrit linnas ja kaks kilomeetrit maal.

Eesti Postil on kokku ligi 2800 kirjakasti. Tegu on oranži värvi kastikestega, mis teeäärtes posti otsas seisavad. Need kontrollitakse igapäevaselt läbi. Pooltesse kirjakastidesse libistatakse üks kiri päevas. Kõik. See pole jäämäe tipp. «Meil on Eestis suur hulk kirjakaste, kuhu mitme kuu jooksul ühtki kirja ei panda,» rääkis konkurentsiameti energeetika- ja postiosakonna juhataja Margus Kasepalu.

Pikemalt loe Postimehe paberlehest.