Detektoristid rüüstasid Viidumäel ohverduspaika

Foto: Elmo Riig / Sakala

Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal tegid detektoristid esialgsetel hinnangutel muistsete eestlaste ohverduspaigas ebaseaduslikke kaevamistöid, kaevatud aukude hulk viitab paljudele leidudele, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Eelmisel nädalal Viidumäel proovikaevamisi teinud Tallinna ülikooli arheoloog Marika Mägi ütles ajalehele, et kogu ala on auguline nagu Šveitsi juust – kokku on maasse kaevatud mitusada auku. Paljud augud on tema sõnul kinni lükatud, kuid kaevamisjälgi see ei peida.

Mägi sõnul on väike võimalus, et piirkonnas asusid matusepaigad, kuid arvestades, et luud on suuresti maa peal ja mitme kilomeetri läheduses polnud tollal ühtegi küla, on see ebatõenäoline.

Mägi ei usu ka seda, et Viidumäel oleks toimunud lahing, sest nooleotsad olid seal läbisegi ehete ja muude asjadega. Säilmete hulgas oli tema sõnul nii meeste, naiste kui laste luid, mis samuti vähendab tõenäosust, et tegu on lahinguplatsiga. Seetõttu peabki arheoloog võimalikuks, et Viidumäel asus unikaalne ohverdamispaik. Enamik leitud asjadest pärineb ajavahemikust 600–900 ehk eelviikingiajast.

Rüüstajate tegevusest rääkides ütles Mägi, et tõenäoliselt keerati metalliotsijal raud nii-öelda maha, et leida värvilist metalli. «Aukude kontsentratsioon näitab, et seal on ilmselgelt olnud väga palju leidusid,» ütles ta.

Arheoloogil oleks hea meel, kui ta saaks kas või pildid rüüstajate leidudest. «Neid ei saaks uurimistöös kasutada raudkindla argumendina, kuid abi oleks nendest ikka. Ehk hakkab mõnel Viidumäe rüüstajal südametunnistus piinama ja ta saadab fotod leitud esemetest Tallinna ülikooli ajaloo instituuti,» märkis ta.

Praegu on Mägi sõnul kannatajaks eelkõige ajalugu. «Suur tükk perioodist, mil saarlased olid Läänemere ruumis otsustavad tegijad, on sisuliselt minema visatud. Haudadesse esemeid tollal ei pandud ja kui neid ohvriandidena leitigi, ei jõua need suures osas arheoloogideni,» lisas ta.

Kultuuriväärtusega esemete väljakaevamine ja omastamine on kriminaalne tegevus, kuid vastavate ametiasutustega pole seni ühendust võetud, kirjutab Saarte Hääl.