Valitsus toetas Venemaa suhtes uute piirangute kehtestamist

Taavi Rõivas Foto: Toomas Tatar / Postimees

Valitsus otsustas tänasel erakorralisel istungil toetada Venemaa-vastaseid täiendavaid piiranguid, mida Euroopa Liit plaanib kehtestada tulenevalt Venemaa tegevusest olukorra destabiliseerimisel Ukrainas.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on vastuvõetamatu, et Venemaa kasutab Euroopast saadud laenuraha ja tehnoloogiat Ukraina vastu sõja pidamiseks ja terroristide toetamiseks. «Me oleme kohustatud edasi minema sanktsioonide karmistamisega. See on meie moraalne kohus MH17 ohvrite lähedaste ees,» ütles ta valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.

Rõivase sõnul peab Euroopa Liit võtma lähema nädala jooksul vastu otsuse ning piirama sihipäraselt Venemaa riigiettevõtete ligipääsu Euroopa Liidu kapitaliturgudele, tundlikule tehnoloogiale, kaitsetööstusele ja kahesugusele ehk nii tsiviil- kui ka sõjatööstuses kasutatavale materjalile.

Välisminister Urmas Paeti sõnul tuleb piirangutega edasi minna, kuivõrd poliitilised ja diplomaatilised sammud pole seni edu toonud. «Peame jätkama Venemaale surve avaldamist nii poliitilisel tasandil kui piiravate meetmetega, et saavutada vägivalla lõpp Ida-Ukrainas,» ütles ta ja lisas, et see on ainus allesjäänud viis, kuidas Venemaad mõjutada.

Valitsuse tänase otsusega saavad Eesti esindajad Euroopa Liidu otsustusprotsessides need konkreetsed sammud reaalselt õigusaktideks vormistada ja jõustada, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Euroopa Liidu Nõukogu plaanib piirangud vastu võtta juuli lõpuks.

Märtsi algul peatas Euroopa Liit Venemaaga viisaküsimustes ja uue lepingu üle peetavad kõnelused. G8 Euroopa liikmed ja Euroopa Liidu institutsioonid peatasid Sotšis toimuma pidanud G8 tippkohtumisel osalemise ettevalmistamise, kohtumine jäi ära ja toimus G7 formaadis hoopis Brüsselis.

Teises faasis, mis algas 17. märtsil, kehtestas Euroopa Liit sisse- ja läbisõidupiirangud ja varade külmutamise isikute suhtes, kelle tegevus ohustab või kahjustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja suveräänsust. Varade külmutamist on võimalik rakendada ka juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes.

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu otsustas teisipäeval laiendada sanktsioonikriteeriume. Täna võtab Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse ja määruse, millega sanktsioonikriteeriume laiendatakse, et sisse- ja läbisõidupiirangute ning varade külmutamisega hõlmata ka neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi ja Sevastopoli annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu.

Paralleelselt sanktsioonidega on Euroopa Liit kehtestanud Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitika. Selle raames kehtestati kolmapäeval Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupade importimise piirang. Välisasjade nõukogu lisas nõude kehtestada juuli lõpuks ka meetmed, mis keelavad kaubavahetuse ja investeeringud Krimmi.

Sanktsioonide kolmas faas puudutab sektoriaalseid majandussanktsioone. Nendes ei ole veel kokku lepitud, kuid ülemkogu 16. juulil otsuste põhjal paluti komisjonil ja Euroopa välisteenistusel esitada eilseks ettepanekuid piiravateks meetmeteks kapitaliturgudele juurdepääsu, kaitse, kahetise kasutusega kauba ja tundliku tehnoloogia, sealhulgas energiasektori osas. Sellele järgneb riikide arutelu sanktsioonide kehtestamiseks.

Eile õhtul pärast Euroopa Liidu suursaadikute kohtumist teatas agentuur AFP viitega ühenduse allikale, et liit rakendab sanktsioone veel 33 Vene ja Ukraina isiku ja firma suhtes. Sealhulgas rakendatakse sanktsioone 15 üksikisikule ning üheksale firmale ja üheksale asutusele, mille seas on näiteks Ida-Ukrainas tegutsevate venemeelsete jõudude isehakanud organid.