/nginx/o/2014/07/14/3203549t1h0e7f.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi meteoroloogia professor Sirje Keevalliku sõnul ei ole tänavuse suve heitlikus iseloomus mitte midagi erilist ning enam kui viiepäevane ilmaennustus ei pruugi täppi minna.
Meteoroloogia professor: pikem ennustus kui viis päeva on hiromantia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arvates läheb väga hästi,» sõnas Keevallik praeguse ilma kohta. «Kui hommikul on Tallinnas 19 kraadi sooja, siis oleks võinud ju öösel liiva peal magada küll,» ütles ta.
«Baltikumis on ilm sajandeid heitlik olnud,» lisas Keevallik juunikuist lumesadu kommenteerides. Tema mäletab küll veel sarnaseid juhtumeid minevikust.
„Need, kes halavad, peavad elukohta vahetama,“ lisas Keevallik, „kes tahavad, et kogu aeg oleks suvel kuiv ja kuum, palun, Hispaania. Kes tahab sooja ja niisket: Hawaii.“
Skandinaavia mägede mõju
«Kui keskmine õhuvool tuleb Atlandilt, siis Skandinaavia mäed teevad sellega oma töö, suunavad seda sinna-tänna. Kõik, mis tuleb üle Läänemere, on nagu tuli, kivi ja vesi – kõik segamini.“ rääkis professor. Seepärast ongi ilm siin kõige muutlikum ja seda on raske ennustada.
«Eriline on selline suvi, kus on vaid üks nädal kuiva ilma. Paar tükki on minu elu jooksul selliseid ka olnud. Need on pahad suved,» ütles ta.
Selleks, et Eestis oleks mitu nädalat Hispaania ilma peaks troposfääri tuulte vöönd jugavool võtma sisse niisuguse asendi, et me oleksime Hispaaniaga selle suhtes ühel pool. «Jugavool on umbes 10 kilomeetri kõrgusel, umbkaudu meie laiuskraadi kohal selline väga kiire, tugevate tuultega vool. See eraldab külma ja sooja,» selgitas Keevallik.
«Praegu on jugavool katkenud. Meie kohal on hetkel madalrõhkkond. Paistab, et meil on laupäevani hästi, aga siis edasi võib nässu minna,» jätkas ta.
Lisaks jugavoolule kasutatakse ilma ennustamiseks Keevalliku sõnul mudeleid. „Iga kolme tunni tagant mõõdetakse meteoroloogiajaamades üle kogu maakera ilma andmeid. Kujutage seda pilti ette, täpselt ühekorraga väljuvad umbes 10 000 meteoroloogiajaamast inimesed, kes hakkavad vaatlusi tegema. Need andmed antakse keskustesse, kus on tohutu hulk valemeid, matemaatikat. Mudel pannakse käima ja see hakkab tulevikku ette arvutama,“ kirjeldas professor.
Viis päeva ette
Tema sõnul saab ilma teaduslikult ette ennustada viis kuni kümme päeva. «Edasi on juba hiromantia,» sõnas ta,“ tsükloni eluiga ongi viis päeva, see tekib, õitseb ja sureb.“
«Kui te tahate teada saada augustikuu ilma ja vaatate täna, mida Norra pakub, siis vaadake nädala pärast uuesti ja see pakub midagi hoopis teistsugust,» selgitas Keevallik ning lisas, et pikaajalist prognoosi võib küll teha, aga selle täitumise tõenäosus on väga väike.
Keevalliku sõnul lisavad kohalikud sünoptikud mudelitele oma teadmised ja kogemused juurde.
«Ma olen rääkinud Eesti ilmateenistusega sellest, et nad võiksid ka anda pikemat prognoosi nagu Norra või Moskva näiteks. Selle peale vastati mulle, et kui sarnased prognoosid ilmuksid riigi ilmateenistuse veebis, siis oleks inimeste ootused hoopis kõrgemad ja eeldataks, et nad vastutavad prognooside paikapidavuse eest. Ma mõistan neid,“ selgitas Keevallik.