Koolivõrk ei jõua veel niipea «optimumini»

Illustratsioon: Pm

Omavalitsusjuhtide sõnul ei sulge nad alamõõdulisi koole enne, kui lõpeb raha või laste arv langeb kriitilise piirini. Koolivõrku kärpida sooviv haridusministeerium ei mõista kohalikke olusid, väidavad väikevallad.

Harjumaal Kose vallas tegutseb praegu kuus kooli. Kuigi alevikus töötab gümnaasium, asub Koselt kolm kilomeetrit eemal veel Kosejõe kool – põhikool, kus õpib 52 erivajadustega last. Üheksa kilomeetrit teisel pool alevikku tegutseb 28 õpilasega Harmi põhikool, igas klassis alla viie lapse. Lisaks asuvad vallas Oru põhikool, Kose-Uuemõisa lasteaed-kool ja Ardu kool.

Kose abivallavanema Ott Valdma sõnul on õpilaste arv küll väike, kuid ühtki kooli vald lähema nelja aasta jooksul sulgeda ei plaani. Kohalike elanike soov kodulähedast põhikooli hoida on suur ja kuni raha jätkub, seda ka tehakse.

«Piltlikult öeldes doteerivad Kose gümnaasium ja Oru põhikool kõiki meie ülejäänud koole, kus on klassides vähe õpilasi. Rahaga tuleb tänu sellele välja,» tunnistas Valdma.

Elame raiskavalt

Äsja haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel koolivõrgu prognoosi avaldanud uuringukeskus Praxis leidis, et aastaks 2020 peaks põhikoolide arv Eestis vähenema 132 ja gümnaasiumide arv vähemalt 136 võrra. Seda juhul, kui järgida HTMi pakutud optimaalset koolikorraldust. Sealjuures on Kose vald üks neist, kes võiks tahtmise korral kohe sulgeda kolm kooli.

Kui nii talitada, oleksid allesjäävad haridusasutused kvaliteedi tagamiseks piisavalt suured ja õpilastega vähemalt 70-protsendiliselt täidetud. Lähim põhikool poleks õpilase kodust kunagi kaugemal kui viis kilomeetrit ja gümnaasium kaugemal kui 40 kilomeetrit.

Kose vald pole sugugi ainus probleemne omavalitsus, neid on vähemalt sadakond. Kui Saaremaal, Tartumaal ja Valgamaal ollakse optimaalsele koolivõrgule lähedal, siis näiteks Viljandimaal, Lääne-Virumaal ja Läänemaal on koole endiselt 40 protsendi võrra üleliia.

Põhiprobleem seisneb selles, et mõnekümne õpilasega koolide pidamine neelab arutult raha ega lase tõsta õppekvaliteeti. Kui Soomes makstakse üle poole üldhariduskuludest õpetajate palkadeks, siis Eestis vaid 36 protsenti. Ülejäänu kulub pooltühjade koolimajade ülalpidamiseks ja personali dubleerimiseks. Praxise hiljuti valminud analüüs ja sellega koos käiv arvutiprogramm selgitavad, kuivõrd efektiivsemalt võiks vallad tahtmise korral toime tulla.

Tegelikult koostas Praxis eelmise koolivõrgu prognoosi juba 2005. aastal. Selle ajaga võrreldes on õpilaste arv vähenenud viiendiku võrra, koolide arv kahanenud aga poole aeglasemas tempos. Teravaim probleem on praegu 12-klassilised koolid keskmise tihedusega asustatud maapiirkondades. Analüütikute soovituste järgi piisaks seal 20 gümnaasiumist, praegu on neid alles üle 60.

«Täistsükligümnaasiumitel on maapiirkondades oma staatus. Omavalitsused on selles kinni, aga samas ei tea, mida nendega ette võtta,» põhjendas üks uuringu autoreid, Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Triin Lauri.

Haridus- ja teadusministeerium pakub, et gümnaasiumiosad võiks loovutada tõmbekeskustele või liita riigigümnaasiumiteks. Alles jääv põhikoolivõrk tuleks aga üle vaadata ja osa põhikoole võiksid omavalitsused õpilaste nappusel ka kahasse ülal pidada. Praegu ei ole teada ühtki sellist näidet.

Üks väheseid omavalitsusjuhte, kes prognoosi tulemusi teostatavaks peab, on Viljandimaa Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Tema vallas soovitab analüüs 2020. aastaks sulgeda gümnaasium ja kolm põhikooli, sest seal elab selleks ajaks vaid 459 õpilast.

Suure-Jaani vald koondabki sel sügisel neli kooli ühise juhtimise alla. Õppekohad jäävad aga esialgu alles ja enamikus neis hakkavad tööle ühe- kuni kuueklassilised lasteaed-algkoolid. Gümnaasiumist loobutakse Viljandi kasuks.

«Me tundsime ise seda vajadust. Õpetajad ei näinud asjal enam tulevikku ja rahva enamus toetas seda,» kirjeldas Aavasalu. «Kõige raskem probleem oli seitsmes kuni üheksas klass: nende jaoks peavad olema aineõpetajad ja -kabinetid. Neljas kohas ei ole mõtet seda toimetada, see on kallis ja sealt peab tulema ka tase.»

Matemaatiline rehkendus ei sobi tegelikkusega

Seevastu Viljandi valla vallavanema Ene Saare ajab Praxise arvutus kurjaks. Analüütikute hinnangul tuleks rõngasvalla kaheksast koolist seitse sulgeda, sest viie aasta pärast on vallas järel vaid 315 õpilast. «Me oleme ju 650 ruutkilomeetrit ümber Viljandi linna. Kui me tahaks Viljandis koolis hakata käima, siis peaks sinna tegema ühe suure kooli, aga see pole meie inimestele mõistlik,» ütles Saar.

Seetõttu paneb Viljandi vald kaheksast koolist kinni vaid ühe ja ülejäänute suhtes jäädakse ootele. Sulgemise teed minnakse siis, kui kooli jääb alla 50 õpilase või väheneb riigi rahastus.

Pärnumaa Audru valla vallavanem Siim Suursild ütles, et väikekoolide sulgemisega mängitakse lihtsalt inimeste närvidel. «Omavalitsusele ei anna kooli sulgemine eriti mingit efekti, sest lasteaiad peavad nendes piirkondades nii või naa jääma, kui lapsi on. Ja lapsi meil on,» lausus ta.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi kinnitas, et kui linna põhikoolid suudavad kolme paralleelklassi ülal pidada, siis sulgemist ei tule: «See ei ole reaalne, mida Praxis välja pakub. Viie aasta perspektiivis on linnas vähem üks põhikool, aga kindlasti mitte viis.»

Sama meelt on Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Tema sõnul on haridus- ja teadusministeerium oma koolivõrgukärpe plaaniga hiljaks jäänud, sest pealinn tegi koolide sulgemise ära juba aastatel 2004-2010. Nüüd ootavad nii Tallinnas kui ka Eestis tervikuna ees aastad, kus vajadus põhikoolikohtade järele suureneb, mitte ei vähene.

«Ka järgmisel aastal suletakse Tallinnas üks kool, aga rohkem ei ole sulgeda võimalik, sest juba täna on paljudes koolides kaks vahetust. Üheksa kooli sulgemine ei ole tõsiseltvõetav,» leidis Pajula.

Kohalike elanike arvamuse vastu ei minda

Kokkuvõttes ongi omavalitsustel ebaefektiivsena näida võiva koolivõrgu säilitamiseks rida põhjusi. Esiteks on hiljuti ühinenud omavalitsustes - näiteks Kosel ja Audru vallas - liitumisleppega määratud, et vallavõim ei tohi enne teatud arvu aastate möödumist koole sulgeda.

Rõngasvallad omakorda väidavad, et oma kujust tulenevalt ei tuleks nad arvutusliku optimaalse koolide arvuga toime, sest laste koolitee veniks liiga pikaks.

Tüüpiline on ka olukord, kus omavalitsus on kahvlis: samal ajal tuleb ülal pidada oma koolivõrku ja tagada oma õpilaste transport teise omavalitsusse, näiteks linnakooli. «Meil on vallas kokku 700 õpilast, kellest 300 õpib vallas ja 400 käib linnas. Meil läheb aastas ühistranspordile 70 000 eurot, mis on ühe väikekooli aastane ülalpidamiskulu,» tõi Audru vallavanem Siim Suursild näiteks.

Kui sellises olukorras puudub riigi surve koolivõrku optimeerida, siis omavalitsused seda sammu ei astu. «See otsustamatus on põhiprobleem. Ministeeriumist öeldakse, et tehke kohapeal, aga kohapeal seista oma inimestele vastu on väga keeruline,» summeeris Suursild.

Need on põhjused, miks ükski Postimehega suhelnud omavalitsusjuhtidest ei usu, et Praxise optimaalne koolivõrk 2020. aastaks saavutataks. Parimal juhul jõutakse poolele teele.

Praxise analüütiku Triin Lauri sõnul vajaks esmajoones muutusi just gümnaasiumivõrk, sest omavalitsustel lihtsalt ei jagu selle pidamiseks raha. «Ministeeriumil tegelikult hoobasid reformi mõjutamiseks jagub, näiteks üldhariduse toetuse kaudu,» pakkus ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ütles aga, et täiendavat rahalist survet koolivõrgu kokkutõmbamiseks ministeerium ei kavanda.