Rumm ütles, et sai oma kirjade väljaprintimise kohta infot jaanuaris 2012, kui kaitsepolitseiametnik talle helistas, kohtumist palus ja seal talle pakki väljaprinditud kirju näitas. Ta ei osanud seletada, kuidas võisid tema isiklikud kirjad väljaprintimisele sattuda.
Prokuröri küsimusele, kas Rumm leiab, et sellega on rikutud tema privaatsust, vastas Rumm: «Jah, leian küll.»
«Ükskõik, kes avastaks, et 400 lehekülge tema kirju on välja prinditud, korduvalt läbi loetud, olulisemad kohad alla joonitud, märgid vahele pandud - iga inimene tunneks samuti,» ütles Rumm.
Ta sõnas, et valdavalt olid tema erapostkastis tööalased kirjad, kuid osaliselt ka erakirjad. «Valdavalt puudutasid need erakonda,» ütles Rumm ja põhjendas: «Kui ma lõpetasin töö riigikogus, siis mu meiliaadress seal suleti. Olulisema osa ma arhiveerisin siis oma gmaili postkasti.»
Rumm oli Tallinna linnavolikogu liige sotside fraktsioonis 2011. aasta aprillist kuni augustini. Enne seda oli ta riigikogu liige.
Tema erakirjade välja printimises ja Keskerakonnale edastamises süüdistatava Ivor Onksioniga puutus Rumm oma sõnul kokku vaid väga põgusalt linnavolikogus töötamisega seoses.
Rumm lausus, et kindlasti ei andnud ta Onksionile ülesannet oma erapostkastist mõnd kirja välja printida. «Kirjad on minu privaatomand, » rõhutas Rumm.
Hannes Rumm ütles, et kasutas volikogu istungitel oma isiklikku laptopi, samuti fraktsiooni juhi Jaak Juske lauaarvutit, kui oli tarvis midagi välja printida. Seda, et ta oleks Ivor Onksioni tööarvutit kasutanud, Rumm ei mäletanud, kuid ütles, et ei saa seda välistada.