/nginx/o/2008/11/17/94298t1h3ca6.jpg)
Pressinõukogu arutas Varro Vooglaiu kaebust Postimehes 21. aprillil 2014 ilmunud artikli «Vassimisest ja valetamisest» peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Postimees rikkus head ajakirjandustava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklis avaldab Varro Vooglaid oma arvamust kooseluseaduse kohta.
Varro Vooglaid märkis Pressinõukogule esitatud kaebuses, et saatis oma teksti Postimehele 3. aprillil kaaskirjaga, et muudatusi tekstis võib teha üksnes tema nõusolekul. Varro Vooglaid saatis teise kirja toimetusele 4. aprillil ja sai Neeme Korvilt vastuse, et kaastöö on edastatud Marti Aavikule, kes palus kärbitud teksti 7. aprilli lehe jaoks. Varro Vooglaid esitas kärbitud teksti 5. aprilli õhtuks, kuid artikkel järgnevatel päevadel ei ilmunud.
Varro Vooglaid ei ole rahul, et artikkel vaatamata korduvatele lubadustele ei ilmunud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artikkel avaldati lõpuks toimetuse poolt omavoliliselt kärbituna ja sellest olid välja jäetud mitmed olulised argumendid ja punktid. Kaebaja palus artikli täisteksti avaldada Postimehe veebis, kuid leht seda ei teinud.
Postimees vastas Pressinõukogule, et artikli esialgne tekst sisaldas hinnanguid, mis võinuks muutmata kujul avaldades osutuda solvavaiks, ning fakte, mida toimetus ei saanud kontrollida. Postimees lisas, et ei moonutanud artiklit toimetades ja lühendades selle kandvat mõtet ega argumentatsiooni. Postimees märkis, et lähtub arvamusartikleid avaldades paljudest asjaoludest ja seoses sellega ei ole sageli võimalik avaldada artikleid esimesel võimalusel ega ka algselt planeeritud ajal, ka ei saa leht lähtuda autori soovist.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12., mis näeb ette, et välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Kuna Varro Vooglaid rõhutas Postimehega suheldes mitu korda, et soovib lõplikku teksti näha, siis oleks pidanud leht Pressinõukogu hinnangul teksti enne avaldamist kaebajaga kooskõlastama.