Riigikogu jätkab kooseluseaduse arutelu sügisel

Foto: Urmas Nemvalts

Riigikogu lõpetas täna varahommikul palju vaidlusi ja ühiskonnas vastukaja tekitanud kooseluseaduse eelnõu esimese lugemise ning jätkab arutelu selle üle sügisel.

IRLi fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei läinud 32 poolt- ja 45 vastuhäälega läbi.

Eelnõu kaitsnud Valdo Randpere (Reformierakond) rõhutas üle, et kooseluseadus ei anna samasoolistele õigust abielule ega lapsendamisele.

«Ka mina olen kunagi olnud tõeline nõukogude inimene. Hirmul kõige uue ja võõra ees. Olen olnud rassist, homofoob ja üldiselt sallimatu kõige võõra suhtes. Minu muutumine sai alguse 1982. aastal, kui põgenesin Rootsi ja kogesin oma naha peal, kui abivalmilt ja sõbralikult võib üks ühiskond suhtuda neile tegelikult võõrasse inimesse, võõrasse muresse. Sellest hetkest algas minu muutumine, see ei toimunud üleöö. Aga siin ma täna olen, valmis sooritama seda poliitilist enesetappu selle nimel, et ka Eesti ühiskond muutuks pisut sõbralikumaks, sallivamaks ja avatumaks,» lausus Randpere eelnõu tutvustamisel, pälvides ära suure saali aplausi.

Ööistungit pidanud riigikogu saadikud esitasid ettekandjale ka hulgaliselt küsimusi. Küsiti samasooliste paaride lapsendamisõiguste kohta, hinnangut, kui paljud paarid võiksid soovida abiellumise asemel oma kooselu registreerida. Riigikogu liige Tarmo Tamm (Keskerakond) osutas tähelepanu, et pärast kooseluseaduse eelnõu riigikokku jõudmist tegid viis välisriigi saatkonda ühisavalduse, ning tundis huvi, kui suur on välisriikide surve selle eelnõu menetlemisel. Randpere vastas, et pole tundnud ei välisriikide survet ega lasknud end mõjutada ka teistel häälekatel arvamusgruppidel.

Imre Sooäär (Reformierakond) küsis, kust tulevad sellised rõvedad kirjad ja meeletud hirmud, mis on kooseluseaduse menetluse ajal riigikogu kirjakaste ummistamas. «Miks me oleme täna olukorras, kus normaalse, kultuurse debati asemel meie valijaga on meid uputanud kirjades võimust võtnud kurjus, vaenamine, vihkamine ja «Libahundi» Tiina aegadest pärit mõttelaad, et kõik need, kes on meid erinevad, tuleks põletada tuleriidal?» päris Sooäär. Randpere viitas vastuses, et Eesti on rahvusvahelises võrdluses tõepoolest tolerantsi peegeldava edetabeli allosas.

IRLi liikmed küsisid korduvalt, miks eelnõu koostajad vigurdavad ega ütle selgelt välja, et tegu on samasooliste paaride kooselu seadustava eelnõuga. Valdo Randpere ägestus selle peale: «Meil on 170 000 koos elavat paari, kes ei ole registreerinud oma abielu. Siis on mõnisada samasoolist paari. Üks võimalus on, et me teeme ühe eelnõu, mis kehtib ainult heteroseksuaalsetele, ja ütleme, et siis samasoolisi meil nagu olemas ei ole või neid me ei luba elada nende reeglite järgi, mis teistel on võimalik. /--/ Ja teistpidi, kui sa kujutad ette, et võtame ühe eelnõu ja teeme ainult samasoolistele, nendele paarisajale ja ütleme, et heteroseksuaalsed, teie kas abiellute või siis vaadake ise, lakkuge panni! Kujutad sa seda situatsiooni ette. Miks me peaksime tegema mingit erinevust siin, miks?»

Jaak Allik (SDE) tundis huvi, milliseid tagajärgi on Skandinaavia riikides sarnaste seaduste vastuvõtmine kaasa toonud. «Ma võin öelda üldistades, vaadates seda, kuidas inimesed on Eestis käitunud, et suur osa nendest, kes ennustvad meile kadu ja hukku, kui see eelnõu saab vastu võetud, lähevad rõõmuga tööle Soome, kus partnerluse registreerimine on võimalik juba 12 aastat. Lähevad suure rõõmuga tööle Rootsi, kus mitte ainult partnerluse registreerimine, vaid ka samasooliste abielud on võimalikud ja nad ei leia, et see neid kuidagi ahistaks või tapaks, sealses ühiskonnas olemine,» vastas Randpere. «Ma arvan, et need ühiskonnad, mida meie kirjeldame muidu heaoluühiskondadena, nad ei ole midagi kaotanud, taevas ei ole alla kukkunud, keegi ei tunne ennast õnnetuna,» lisas ta.

Kooseluseaduse eelnõu algatasid aprillis 40 riigikogu liiget, valitsus andis sellele toetuse mais.