:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/02/01/1551254t1h5b5c.jpg)
Eestis peaks põhikoolide arv kuue aasta pärast olema 352, mis on 132 kooli võrra vähem kui praegu, näitab Praxise ülevaade Eesti koolivõrgu prognoosist 2020. Jälgi otseülekannet siit.
Ülekanne Eesti koolivõrgu prognoosist: kuue aasta pärast on Eestis üle saja kooli vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga loodud ülevaade võttis koolide arvu vähenemise aluseks praeguse sündimuse ja rändeprognoosi ning kokkuleppelised Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid.
Täna arutletakse, milliseid samme tuleb astuda ja kelle poolt, et koolivõrgu korrastamine mõistlikult jätkuks.
Oma nägemust ja kogemusi jagavad omavalitsuste esindajad, regionaalpoliitika ekspert ning haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.
Arutelul osalevad Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Audru vallavanem Siim Suursild, Valga linnapea Kalev Härk, OÜ Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv, haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ja Praxise analüüsi projektijuht ja autor Laura Kirss.
Päevakava:
11.00-11.15 Kogunemine ja hommikukohv
11.15-11.20 Avasõnad
11.20-11.40 Eelmisest koolivõrgu prognoosist tänaseni – kuidas on koolivõrgu korrastamine edenenud ning mis on muutusi takistanud või soodustanud? Laura Kirss, Praxis, hariduspoliitika programmi juht, analüüsi kaasautor
11.40-12.15 Koolivõrgu prognoos aastaks 2020, Kaire Põder, PhD, Praxise analüütik ja TTÜ vanemteadur, analüüsi kaasautor
12.15-13.45 Kellele ja milleks prognoos mõeldud on ja millist tuge pakub riik omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks? Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeerium, kantsler
13.45-13.15 Kohvipaus
13.15-14.00 Paneelarutelu «Milliseid samme tuleb astuda ja kelle poolt, et koolivõrgu korrastamine mõistlikult jätkuks?» Oma nägemust ja kogemusi jagavad omavalitsuste esindajad ning regionaalpoliitika ekspert.
Koolivõrgu prognoosimisel olid aluseks nii õpilaste arv kui ka rahvastiku- ja kooliminejate prognoosid, Maa-ameti andmed omavalitsuste pindala kohta, Siseministeeriumi andmed omavalitsuste asutustiheduse kohta ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ette antud hea koolivõrgu kujundamise põhimõtted.