Erivajadusega inimesed protesteerivad riigikogu ees töövõimereformi vastu

Illustratiivne foto. Foto: Liis Treimann

Puudega inimesed, nende hooldajad, eestkostjad ja eestseisjad ning neid ühendavad organisatsioonid viivad homme Toompeal riigikogu peahoone ees läbi piketi, millega esitatakse nõudmine võtta töövõimereformi käivitav töövõimetoetuse seaduse eelnõu tagasi ning leida aeg, et kogu reformikava uuesti ja paremini läbi töötada.

Erivajadusega inimesed vajavad võimalusi osalemiseks tööturul ja kaasatuseks ühiskonnaellu, kuid töövõimetoetuse seaduse eelnõuga püüab riik probleemi lahendada küsitavate ja puudulike meetoditega, teatavad erivajadusega inimesi koondavad liidud pöördumises valitsuse, riigikogu ja avalikkuse poole.

Pöördumisele on kirjutanud alla Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, Juht- ja Abikoerte Kool ja Abikoerte Keskus.

«Me ei saa nõustuda ressursside pillava kulutamisega järgmisel kuuel aastal, kui reformikavas sisalduvad komistuskivid ja lühinägelikkus muudavad paljude puuete ja terviseprobleemidega inimeste ning nende perekondade jaoks olukorra veelgi hullemaks, kui see on praegu. Teemat tundvate inimestena ei näe me reformi praegusel kujul käivitamisega positiivset tulemust ühiskonna ja majandusarengu jaoks – pigem vastupidi,» seisab pöördumises.  

«Eesti riik on aastakümneid ignoreerinud puudega inimeste vajadusi ning on oma saamatu sotsiaal- ja regionaalpoliitikaga viinud Eesti ühiskonna olukorda, kus sajad tuhanded ühiskonnaliikmed ei saa realiseerida oma põhiõigusi. Me peame silmas õigust inimväärsele elule ja kaasatusele, mis on need faktorid, millelt saab hakata võrsuma aktiivsus, osavõtt ja tööhõive.»

Liitude kinnitusel on kahe aasta jooksul, mil töövõimereformi on välja töötatud, püütud protsessis kaasa rääkida ning oma nõu ja abi pakkuda, kuid tulutult.

Nõutakse reformikava uut läbitöötamist ning see peab sisaldama järgmisi meetmeid:

• luua tugiprogrammid, mis toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele
• käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid
• töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/ terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks
• lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas
• reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed