/nginx/o/2014/05/15/3032132t1hf30d.jpg)
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas esmaspäeval konsensuslikult, et riigikogule tuleb luua lobitööreeglid.
Korruptsioonivastane erikomisjon tahab riigikogule lobitöö reegleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lobitööreeglite eesmärk ei ole lobismi takistada, vaid teha see võimalikult selgeks, arusaadavaks ja läbipaistvaks. Eestile on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO (Group of States Against Corruption) andnud soovitused, mis keskenduvad korruptsiooni ennetamisele parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride seas.
GRECO Eesti raport soovitab riigikogule kehtestada reeglid parlamendi liikmete suhtlusele lobitöö tegijate ja muude kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Komisjoni arutelul jõuti järeldusele, et siia kuuluvad ka kõik vabakonnad, kel on oma huvid, teatas riigikogu pressiesindaja.
Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher märkis, et töö lobireeglitega on alanud, kaasa arvatud arutelu selle üle, mis kujul reeglistik vastu võetakse.
«Seadust hea tava jaoks vaja ei ole, selle võib kinnitada komisjon või Riigikogu juhatus. Kui tehakse otsus, et on vaja luua ka lobistide register, siis võimalik, et selle küsimuse puhul on vaja muuta seaduseid,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Vaher.
Samuti arutas komisjon esmaspäeval riigikogu liikmete suhtes korruptsioonivastase seaduse kohaldamist, mis puudutab ametikohaga seostatavate soodustuste vastuvõtmist. Seaduse vahetu kohaldamine riigikogu liikmetele jääb lahtiseks, kuna seadus ei täpsusta, keda ja kuidas peaks riigikogu liige soodustuse saamisest teavitama.
«Ka see küsimus, kuidas peab riigikogu liige käituma, kui talle tahetakse näiteks midagi hinnalist kinkida, tuleks lahendada riigikogule kehtestatavates reeglites,» ütles Vaher.