/nginx/o/2013/10/04/2507181t1he6e6.jpg)
5. mail avaldatud OECD uuring näitab, et Eestis on teiste maailma rikkaimate riikidega võrreldes palgad väiksed ja inimesed õnnetud.
OECD uuring näitab, et eestlased on õnnetud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi rahaga õnne ei osta, on see siiski oluline vahend selleks, et elukvaliteeti parandada,» kirjutavad OECD tänavuse raporti autorid.
Eestlastest on OECD riikidest väiksem sissetulek vaid Brasiilias, Türgis ja Mehhikos. Ega me sellepärast veel vähem tööd ei tee. Vastupidi, eestlased töötavad aastas 124 tundi rohkem kui OECD keskmine elanik.
Siin ei ole teiste OECD riikidega võrreldes vaid tunduvalt madalamad sissetulekud, vaid ka suur palgalõhe.
«Kuigi kõikides OECD riikides on viimase 15 aasta jooksul elukvaliteet tõusnud, ei ole sellest kõik samaväärselt kasu saanud,» kirjutatakse raportis ja tuuakse välja Eesti rikaste ja vaeste vaheline palgalõhe: 20 protsenti elanikkonnast, kes asuvad palganäitajatega tipus, teenivad üle viie korra rohkem kui 20 protsenti vähemteenivatest eestlastest.
Nii ongi eluga rahulolu Eestis kümnest 5.4. See on samuti üks madalamaid näitajaid teiste riikidega võrreldes. Õnnetumad on vaid portugallased, ungarlased, türklased ja kreeklased.
Kõige nõrgem on Eesti aga kodanike kaasamise poolest. Vaid Venemaa on meist nõrgemal kohal. Näiteks vaid 26 protsenti eestlastest ütlevad, et usaldavad valitsust. OECD keskmine on 39 protsenti.
Eestlased on OECD Parema Elu Indeksi järgi vaid hariduse, keskkonna ja töö-vabaaja tasakaalu poolest keskmisest OECD riikide kodanikust tublimad.
Samas on Eestis väga hea haridus. PISA testis, kus õpilased pidid täitma matemaatika, lugemise ja teadusteste, said eestlased tunduvalt kõrgemad tulemused võrreldes teiste OECD riikidega.
Ka on Eestis õhusaaste näitajad enamike OECD riikidega võrreldes palju väiksemad.
Vaata täpsemaid uuringu tulemusi SIIT.
OECD esindaja ütles Postimehele, et uuring põhineb «ametlikul statistikal».
Samas saavad inimesed ka ise OECD kodulehel oma riigi indeksi koostada näidates, mis valdkonnad neile olulised on. Need andmed lisatakse andmebaasi, mis näitab, mis OECD riikide elanikele korda läheb. Tulemusi saab näha SIIN.
Siiani on küsitlusele vastanud üle 63 tuhande inimese. 130 neist eestlased, kelle vastustest selgub, et neile on tervis kõige olulisem.