Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul ei ole korrektne tekitada muljet, et Eesti seadused saavad olema suuremahuliselt saadavad ka vene keeles.
Michal: seaduste massilist vene keelde tõlkimist ei tule
«Info ja teavitus on kohased, kuid seda tehes ei tohi luua valesid ootusi,» ütles Michal, kommenteerides sotsiaaldemokraadist justiitsminister Andres Anvelti eelmisel nädal välja käidud ideed hakata seadusi suures mahus vene keele tõlkima.
«Me ju ei imesta, kui Euroopas oodatakse meilt kohapeal elamisel ning asjaajamisel kohaliku keele ja kultuuri austamist. Sama põhimõte kehtib ka Eestis - seadused on riigikeeles ehk eesti keeles,» lausus endine justiitsminister Michal.
Tema sõnul on seaduste tõlkimise teema laual ka koalitsiooniläbirääkimistel ning Reformierakond pidas vastuvõetavaks mõne projekti raames seaduste tõlkimist vaba- või ärilisse kasutusse, eeldusel, et see on siiski pigem ülevaatlik info Eesti õigusruumi või mõne seaduses leiduva küsimuse kohta.
«See on ka see piir, milles oleme kokku leppinud. Ekspertide sõnul näitas varasem praktika aastate jooksul pigem vähenevat huvi venekeelsete õigustekstide vastu. Oleme täna valinud ühe Euroopa Liidu töökeele, milles seadusi tõlkida ja kaasaegsena hoida, see on inglise keel. Seda teeme eesmärgiga tutvustada Euroopas ja arenenud maailmas Eesti majanduskeskkonda ja luua siin investeeringute abil kõrgepalgalisi töökohti,» lausus Michal.
Justiitsminister Andres Anvelt teatas eelmisel nädalal algatusest selle aasta sees umbes 50 olulisemat seadust vene keelde.