USA ajakiri: milline endine NSVL-i riik võib olla järgmine Ukraina?

Foto: SCANPIX

USA poliitikaajakiri The New Republic (TNR) analüüsis endise Nõukogude Liidu liikmesriike ja tõi välja, kuidas Ukraina kriis on mõjutanud nende suhteid Venemaaga ning kas mõni nendest võib muutuda Moskva järgmiseks sihtmärgiks.

«Ukraina kriis on pannud kõiki mõtlema, kas Putin ründab järgmisena veel mõnda endist Nõukogude Liidu riiki. Venemaa on siiani oma tegusid õigustanud sellega, et neil on kohustus kaitsta venelasi kõikjal, mida võib kasutada vabandusena teistes endistes NSVL-i riikides territooriumi haaramisega,» kirjutab TNR. «Endised Nõukogude Liidu riigid teavad seda ning valmistuvad end kaitsma tulevikus võimaliku Venemaa sissetungi eest. Mõndade juhtudel on see pannud vaenlasi suhteid siluma ning teised on palunud kaitset Euroopa Liidult ja NATO-lt.»

Siin on välja toodud endised Nõukogude Liidu riigid ja see, millist mõju Ukraina kriis on neile avaldanud:

Eesti: Venemaa on korduvalt väljendanud muret Eestis elavate venelaste pärast, kes moodustavad neljandiku elanikkonnast ning paljudel puudub kodakondsus. Möödunud kuul ütles Venemaa saadik ÜRO inimõiguste nõukogus, et keelt ei tohiks kasutada erinevate gruppide eraldamiseks ja isoleerimiseks ning ta väljendas muret sellega seoses Eestis ja Ukrainas tehtud sammude pärast. Eksperdid on juba välja mänginud olukorra, kuidas Venemaa Eestisse tungiks. Vastuseks kutsus president Toomas Hendrik Ilves NATOt Eestisse vägesid tooma. Sel nädalal teatab USA ilmselt Eestis sõjaliste õppuste korraldamisest.

Läti kahtlustab, et Vene agendid uurivad piiril lätlastelt, mida nad arvavad Krimmi annekteerimisest. Väidetavalt loodavad nad niimoodi teada saada, kui efektiivne on Vene propaganda. Ühte Läti poliitikut kahtlustatakse Venemaa heaks mõjuagendina tegutsemises, sest ta kuulub Vene organisatsiooni, mis soovib Nõukogude Liitu taastada. Lätlased kardavad, et nemad on Putini järgmine sihtmärk ning etnilised pinged on kõrgel.

Leedu president Dalia Grybauskaitė palus NATO-lt kaitset Krimmi-stiilis sissetungi eest. «Me näeme järjest keerulisemat olukorda Leedu ja Euroopa piiril, kus Venemaa hävitab terve Euroopa julgeolekutunde,» lausus ta möödunud nädalal.

Poola ei kuulunud küll Nõukogude Liitu, kuid tegemist on NSVL-i mõjusfääris olnud riigiga. Poola kaitseminister palus NATO-lt püsivate vägede toomist riigi territooriumile. Poola üritab samuti vähendada Ukraina sõltuvust Venemaa gaasist.

Kasahstan on Venemaa üks lähemaid liitlasi ning aprillis võimule tulnud peaminister viib riigi Vene Euraasia Liitu. President Nursultan Nazarbajev ütles, et ta mõistab Venemaa käikude loogikat hoolimata sellest, et see nende naftaekspordile halvasti mõjub.

Kõrgõztan ajab sel aastal USA oma territooriumilt minema ning tihendab suhteid Venemaaga. 2009. aastal otsustas parlament sulgeda 13 aastat tagasi avatud USA õhuväebaasi. USA peab oma väed sealt välja viima selle aasta juulis.

Tadžikistan tihendab suhteid Hiinaga, mis varustab neid militaarvarustusega ning treenib nende vägesid. Tadžikistan hoiab praegu eesistuja positsiooni Shanghai Koostööorganisatsioonis, kuhu kuuluvad Hiina, Venemaa, Kasahstan, Kõrgõztan ja Usbekistan. Möödunud nädalal toimunud kohtumisel arutati sõjalise koostöö tugevadamist.

Türkmenistan ja Aserbaidžaan on hakanud Krimmi kriisi tõttu suhteid parandama. Möödunud kuul toimunud kahe riigi välisministrite kohtumisel, mis juhtus esimest viimase viie aasta jooksul, arutasid ministrid majandusliku koostöö tihendamist ning uue gaasitrassi ehitamist, millega saaks Euroopasse maagaasi eksportida.

Uzbekistan: Vaesuses riik on lõksus Venemaa orbiidil ning hiljuti vahistati seal Ukraina lippe lehvitanud aktivistid. Riigi poliitikud hoidusid võimalikult kaua Ukraina kriisis seisukoha võtmisest, kuid teatasid aprilli alguses, et on mures Ukraina suveräänsust valitseva ohu pärast.

Valgevene: Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud suhteid keerulisemaks väga lähedase liitlase Valgevenega. President Alaksandr Łukašenka samaaegselt kritiseeris ja tunnustas Krimmi annekteerimist ning lausus, et see seab halva pretsedendi. Putin võib Krimmi annekteerimise ettekäänet ka Valgevenes kasutada. Valgevene on viimasel ajal hakanud parandama suhteid Iraani ja Hiinaga.

Moldova on väga mures Venemaa pärast ning loodab võimalikult kiiresti Euroopa Liitu astuda. Transnistria piirkonnas on juba «Vene rahulvalvajad» ning 2006. aastal korraldatud referendumiga soovis 96 protsenti elanikest Venemaaga liituda. Tol ajal keeldus Venemaa Transnistriat võtmast riigi koosseisu, kuid piirkondlikud juhid on hiljem palunud Venemaal neid kui iseseisvat riiki tunnustada. Moldova ootab Venemaa vastust.

Armeenia on Ukraina kriisi tõttu murelikuks muutunud, sest Venemaa on üritanud riiki viimase aasta jooksul rohkem oma mõju alla saada. Septembris teatas Armeenia president, et astub koos Valgevene ja Kasahstaniga Vene tolliliitu, kuid see tõi protestijad tänavatele.

Gruusiatunneb end ohustatuna, sest hiljutised sündmused Ukrainas sarnanevad 2008. aastal toimunud Gruusia sõjale, mille eest Thbilisi sõnul Moskvat ei karistatud. Gruusia plaanib juunis allkirjastada assotsiatsioonileppe EL-iga, kuid poliitikaekspertide sõnul sarnaneb Thbilisi uus valitsus endise Ukraina presidendi Viktor Janukovõtšiga, kes seda ei allkirjastanud.