/nginx/o/2014/04/22/2976222t1h8ca4.jpg)
Tartu ülikooli usuteaduskonnas valminud uuringu järgi usuvad ligi pooled Eestis elavatest inimestest maavälise elu olemasolusse ning viiendik vastanutest on tegelenud uue vaimsuse praktikaga nagu näiteks jooga, meditatsioon või vabastav hingamine.
Uuring: eestlased usuvad tulnukatesse ja meditatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu järgi, mille käigus küsitleti 1100 inimest, nõustus ligi 70 protsenti väitega, et nad usuvad vaimsesse enesearengusse.
Nad usuvad, et teadlike enesesisenduste ja vaimsete praktikate, nagu näiteks meditatsiooni abil on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber. Uue vaimsuse pooldajaid oli kõige rohkem 20-aastaste noorte ja kõrgharitute seas.
Maaväliste tsivilisatsioonide, mille esindajad külastavad aeg-ajalt meie planeeti, olemasolusse uskus uuringu järgi 43 protsenti vastanutest.
Sellesse, et inimtsivilisatsiooni tõid maale olendid teistelt planeetidelt, oskus ligi veerand vastanutest ja et suurriikide valitsused teevad koostööd tulnukatega, kuid varjavad seda oma rahva eest - 16 protsenti.
«Need olid uskumused, mida uskus märkimisväärselt rohkem mehi kui naisi. Tavaliselt pooldavad religioosseid uskumusi rohkem naised kui mehed,» ütles küsitluse koostaja, Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme.
«Maausu kohta ei osanud muust rahvusest inimesed midagi eriti arvata ja see on mõistetav,» lisas ta.
Kuigi 61 protsenti eestlastest nõustus väitega, et «Eesti rahva õige usk on maausk», määratlesid end maausulisena vaid 4 protsenti eestlastest.
Kõige suurema levikuga on individuaalsed religioossed enesemääratlused. 58 protsenti vastanutest nõustus väitega, et neil on «oma usk, mis on sõltumatu eri kirikutest ja religioonidest» ja 49 protsenti väitega, et nad «ei pea ennast usklikuks, kuid neil on suur huvi erinevate religioonide ja vaimsete õpetuste vastu».
Viiendik eestlastest ja pooled muust rahvusest inimesed määratlesid end kristlasena.
Samas on kristluse toetuspind suurem kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata.
55 protsenti eestlastest ja 77 protsenti muust rahvusest inimestest arvasid, et «kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus» ning umbes sama paljud nõustusid väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted.
Religioonivastastest hoiakutest rääkides nõustus väitega, et «religioon takistab inimese vaba vaimset arengut» 28 protsenti ja väitega «kirik on mõeldud massidega manipuleerimiseks ja nende kontrolli all hoidmiseks» 35 protsenti vastanutest.
Ateistiks ehk jumala ja muu üleloomuliku eitajaks pidas end kümnendik vastanutest.