Vakra: 32 miljoni dollari kiri võis olla koostatud aasta või kaks hiljem

Rainer Vakra. Foto: Toomas Tatar / Postimees

Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon tellib Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt täiendavad dokumendi- ja käekirja uuringud, kuna komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kahtlus, et Eesti Pangast välja läinud valeandmetega kiri, millele kirjutas alla toonane panga juht Vahur Kraft, võis olla koostatud aasta või kaks hiljem.

Vakra ütles Postimehele, et VEB fondi uurimiskomisjon on küsitlenud 46 inimest, mille käigus on esile kerkinud vasturääkivusi. Sealt tuligi kahtlus, et kiri võis olla koostatud tagantjärele.

Perioodist 1991-1996 ei ole aga säilinud Eesti Panga kirjavahetuse registreid, kuna need on säilitamistähtaja möödumise tõttu vastavalt Riigiarhiivi hindamisaktidele hävitatud.

Seetõttu ei ole tema sõnul võimalik tuvastada VEB pangale Eesti Panga poolt 1995. a kirja saatmise fakti ja komisjon pidi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole pöörduma täiendavate uuringute tarvis.

Eesti Panga kirjas nimetatud äriühing TSL International omandas kirjas märgitud nõude summas 32 327 675 dollarit erinevate tehingutega 1997. ja 1998. aastal. Kuigi kirjas on märgitud kuupäevaks 1995. aasta 5. aprill, siis küsitluste käigus tekkis komisjonil kahtlusi, et kiri võib olla koostatud 1996. või 1997. aastal.

Tellitud uuringu eesmärk on Vakra sõnul saada võimalikult täpne info nn 32 miljoni dollari kirja originaalkujul olemasolu ja selle koostamise aja kohta.

VEB fondi puhul on uurimiskomisjon tänaseks selgelt tuvastanud, et algselt Vabariigi Valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud VEB Fondi nõuded omandas TSL International, kes erinevalt varem väidetule ka need nõuded VEB pangas realiseeris.

«Riigikogu uurimiskomisjon töötab koostöös Riigikontrolli ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga selle nimel, et 18. juunil ilmuvas lõppraportis saaks kõik VEB fondiga seotud küsimused ammendavad vastused,» ütles Vakra.

1993. aastal loodud VEB fond koondas Eesti pankade külmutatud nõudeid Venemaa Vnešekonombankis, mida Venemaa keeldus Eesti residentidele hüvitamas.

Eelmise aasta alguses selgus, et Eesti Pangas loodi 1995. aastal valeandmeid sisaldanud dokument, milles suurendati alusetult Venemaa kodaniku Aleksander Matti ettevõtte TSL International nõudeid Venemaa panga vastu.

Sel hetkel ei olnud TSL Internationalil 32 miljoni dollari eest nõudeid.

Kohtuekspertiisi vastus peaks saabuma mai keskel.