/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/02/17/2829748t1h8394.jpg)
Euroopa Komisjon tegi nädala alguses ettepaneku võtta vastu uus mahepõllumajandust puudutav määrus arengukava, mis muuhulgas ütleb, et maheettevõtted peaksid täielikult vaid mahetootmisega tegelema ja et loomade sööt peaks olema kohalik.
Euroopa Komisjoni uued ettepanekud võivad Eesti mahetootjatele probleeme tekitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Euroopa Liidu mahepõllumajandusturu maht on viimase kümne aastaga neljakordistunud, esitles Euroopa Komisjon selle nädala alguses Nõukogule uut mahepõllumajanduse määruse ja arengukava ettepanekut, mis uue olukorraga paremini kohanduks.
«Ega ta mahetootmist pea peale ei pööra,» ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. Mõned täpsustused võivad Eesti maheettevõtjaid aga otseselt tema sõnul puudutada küll.
Näiteks peab uue määruse järgi kogu maheettevõte vaid mahetootmisega tegelema. See võib Vetemaa arvates probleeme tekitada. Näiteks kui ühes ettevõttes on mahetootmisel lambakari ja tavatootmisel piimakari, siis varsti peaksid sellised ettevõtted täielikult maheda tootmise peale üle minema.
Ettepanek, mis ütleb, et sööt peaks täielikult kohalik olema Vetemaa sõnul meid aga ei puuduta, kuna siiani on meie ettevõtted niikuinii enamasti vaid kohalikku Eesti sööta kasutanud.
Euroopa Liidu Nõukogu ja parlament arutavad nüüd ettepanekut, määrus peaks jõustuma 2017. aastal. Eesti põllumajandusministeerium arutab uut määrust nädala pärast.
Eesti on Euroopa üks suurema mahemaa osakaaluga riik, kus 14 protsenti maast on mahetootmise all. Uuringufirma Organic Monitor andmetel edendavad Eestit vaid Austria ja Rootsi.