/nginx/o/2014/03/28/2921900t1h2315.jpg)
Tartu Ülikooli doktoriõppe tulemuslikkuse analüüsi eestvedaja Raul Eametsa sõnul töötavad pooled Eesti doktorantidest täiskohaga või isegi rohkem. Täna avaldatud analüüs näitab, et töö pärsib doktorantide õpinguid
Pooled doktorantidest töötavad täiskohaga või rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Eesti doktorandid saavad alla 400 euro riiklikku toetust, peavad paljud neist õpingute kõrvalt tööd tegema. Nii ei jää neil uuringu eestvedaja, Tartu Ülikooli makroökonoomika professori, Raul Eametsa sõnul piisavalt aega teadustööks ja õpinguteks. Tema sõnul töötavad pooled Eesti doktorantidest täiskohaga või isegi rohkem.
Tartu Ülikooli täna avaldatud analüüs näitab, et Eesti doktorantuuri lõpetab vähem inimesi kui alustab. Selle taga on eelkõige materiaalsed probleemid, aga ka doktorantide ebapiisav seotus ülikooli ja uurimisgruppidega ning nende ebamäärane sotsiaalne staatus ühiskonnas.
Nii Eestis kui teistes Euroopa riikides on doktorandid üha vanemas eas, perekohustustega ja käivad täiskohaga tööl, näitab analüüs.
«Doktoranditoetus on püsinud muutumatuna juba 10 aastat ja tänasel kujul ei vasta see kindlasti enam noore inimese, kellel on sageli ka pere, normaalset elustandardit tagavatele materiaalsetele kulutustele, rääkimata sotsiaalsetest garantiidest,» ütles Eamets.
Uuringuks viidi läbi fookusgrupi intervjuud ja ankeetküstlus eelmisel aasta kevadel. Kokku kuulus sel hetkel doktori õppekavadel õppivate üliõpilaste hulka 3044 doktoranti, kellest 664 osales uuringus.
Üleeuroopaline üliõpilaste uuring Eurostudent IV on ka välja toonud, et umbes veerand Eesti üliõpilastest teeb enne magistriõppesse astumist enam kui üheaastase katkestuse õpingutes. Kaks kolmest edasiõppimisega viivitanuist on naisüliõpilased ning kolmandikul neist on üks või mitu last.