/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2464201t1hd9e2.jpg)
Riigikoguliige Kalle Laanet ütles Venemaa presidendi Vladimir Putini eilset kõnet kommenteerides, et eestlased on riigi iseseisvust liiga iseenesestmõistetavalt võtnud, nagu ei peakski selle nimel midagi tegema.
Laanet: Putini kõne avas eestlaste silmad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühtpidi on hea teada, millega on tegemist ja milleks me valmis peame olema,» ütles kunagine keskerakondlane, praegu parteitu Laanet eilse Putini kõne kohta. «Teistpidi on see hirmutav, kuna oleme teatud mõttes juba harjunud olema mugavustsoonis ja arvama, et Eesti iseseisvus on täiesti loomulik ja selle nimel ei peagi midagi tegema.»
Kõne, mille Putin eile Vene parlamendi ülem- ja alamkoja ees pidas, meenutas Laanetile Lennart Meri sõnu, et Eesti omariiklus on nagu kapital, mida tuleb igal hommikul uuendada selleks, et see säiliks.
Putin ütles, et Venemaa peab olema tugevam kui kunagi varem, et tulevastele väljakutsetele vastu seista. Ta rõhutas, et Vene vähemusi erinevates riikides tuleks toetada. 95 protsenti venelastest nõustuvad Putini sõnul temaga. Kas sellised väljaütlemised panid teid muretsema?
Ma olen juba pikalt muretsenud Eesti julgeoleku pärast. Need viimaste aegade väljaütlemised, rääkimata sellest, mis Ukrainas toimub, on märgid sellest, et idanaaber on võtnud väga selge sihi annekteerida oma ajaloolisi naabreid ja Putin ütleb seda ka väga selgelt välja tulevikusihtides. Ühtpidi on hea teada, millega on tegemist ja milleks me valmis peame olema. Teistpidi on see hirmutav, kuna oleme teatud mõttes juba harjunud olema mugavustsoonis ja arvama, et Eesti iseseisvus on täiesti loomulik ja selle nimel ei peagi midagi tegema.
Tegelikult on Eesti ju vaid veidi üle 22 aasta vaba olnud.
Jah, väga paljud on selle unustanud ja peavad seda loomulikuks. Mulle meenuvad sellega seoses Lennart Meri sõnad, et Eesti siseriiklus ja omariiklus on nagu kapital, mida tuleb igal hommikul uuendada selleks, et see säiliks.
Kas Eesti peaks valmis olema tõsisemateks sammudeks Venemaa poolt?
Me peame alati kõige mustema stsenaariumi vastu võitlema. Kindlasti peaksid meie julgeolekustruktuurid leidma väga selge keele, kuidas neid riske võimalikult madalatena hoida. Kui vaadata tänast meediat, siis isegi Läti ütleb, et neil on plaanid olemas juhuks, kui Venemaa neid ründab. Eesti riigi julgeolek on üks tõsisemaid väljakutseid valitsusele. Mitte lähipäevadel, vaid isegi lähitundidel.
Milliseid samme peaks Eesti järgmisena astuma?
Euroopa Liidu liikmesriikide ametkondades ja rahvusvahelistes organisatsioonides tuleks riskidest ja ohtudest pidevalt rääkida, sest paljudel juhtudel puudub teistel riikidel tunnetus Vene ohust. Unustatakse ära ajalooline kogemus. Teine asi on loomulikult meie siseriiklik valmisolek, mida loomulikult meedia kaudu ei ole professionaalne arutada. Eesti peaks igapäevaselt mõtlema ja panustama meie riigi vabadusse. Mitte mõtlema, et ehk [see kriis] läheb mööda. Ei lähe midagi iseenesest mööda.