Loe, millistes muudatustes saavutas loodav koalitsioon täna kokkuleppe

Koalitsioonikõnelused. Foto: Liis Treimann / Postimees

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond leppisid tänastel koalitsiooniläbirääkimistel kokku uue võimuliidu lubadused hariduse, kodakondsuse, keskkonna, energeetika, ettevõtluse, maaelu ja põllumajanduse valdkonnas.

Haridusvaldkonna lubadused

Reformierakondlasest peaministrikandidaadi Taavi Rõivase sõnul on hariduspoliitika prioriteediks õpetajate palgatõus ja hariduse kvaliteet. «Jätkame vene õppekeelega gümnaasiumide eesti keelele üleminekut ja pühendame tähelepanu sellele, et üleminek reaalselt toimiks selliselt, et eesti keele õppe kvaliteet märgatavalt paraneks ja võimaldaks konkurentsivõimeliselt ka Eesti tööjõuturul osaleda,» ütles ta pärast tänaseid kõnelusi.

Rõivase erakonnakaaslase, riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul tuleb eestikeelsele õppele üleminekut toetada õpetajate täiendkoolituse ning kvaliteetsete õppematerjalidega. «Koole, kellel on raskusi osalisele eestikeelsele õppele üleminekul, tuleb nõustada ja abistada. Osalisele eestikeelsele õppele ülemineku eesmärkides järeleandmisi teha ei tohi,» lausus ta.

Klaasi sõnul peab iga õpilane, kes lõpetab Eestis gümnaasiumi, valdama riigikeelt tasemel, mis võimaldab tal oma õpinguid jätkata Eesti kõrg- ja kutsekoolides eesti keeles. «Loodav koalitsioon kavatseb enam panustada eesti keele õpetamisele ka põhikoolides,» lisas ta.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnul on probleem selles, et seni pole tehtud põhjalikku ja objektiivset analüüsi, mil määral on vene õppekeelega koolid olnud eestikeelsele õppele üleminekuks valmis ja kuidas on nad saanud üleminekuga hakkama. «Kuna esimesed õpilased, kes on uue 60-40 süsteemi järgi õppinud, lõpetavad kooli sellel kevadel ja sügisel astuvad ülikooli, siis analüüsime reaalselt seda, kuidas on uus reform mõjutanud gümnaasiumihariduse kvaliteeti, ja sellest tulenevalt vaatame üle, kas reform on andnud kõiki tulemusi, mida sellest on oodatud,» ütles ta.

Analüüsi valmimise järel langetatakse tema sõnul edasisi otsuseid «hariduspoliitilistest seisukohtadest lähtudes». «Püüame siia päevapoliitikat sisse mitte tuua,» lisas Ossinovski.

Samuti kavatseb loodav koalitsioon analüüsida tema sõnul koolikohustuse laiendamist. Kui praegu on õpilane koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamise või 17-aastaseks saamiseni, siis Ossinovski sõnul ei ole üheksa klassi haridust tänapäeva Euroopas enam tööturul piisav. «Võiksime liikuda selles suunas, et kõik Eesti noored saaksid kas kutsekvalifikatsiooni või keskhariduse,» ütles ta.

Erakonnad leppisid kokku, et järgmisest aastast tagab riik tasuta koolilõuna põhikooliõpilaste kõrval ka kõigile gümnaasiumiõppureile. Ossinovski sõnul puudutab muudatus ligi 30 000 õpilast ning nõuab tuleva aasta riigieelarvest 3,2 miljonit eurot.

Ka laiendab uus koalitsioon tema sõnul tudengitele tulemusstipendiumide maksmist. «Kui praegu on planeeritud nii, et 480 üliõpilast Eestis saaksid tulemusstipendiumi, siis oleme kokku leppinud, et laiendame seda ringi, mis võtab lisaks kuskil pool miljonit eurot,» ütles Ossinovski.

Ühtlasi soovitakse soodustada täiskoormusel õppivate doktorantide tööleasumist nooremteaduritena, tagades neile sotsiaalsed garantiid.

Õpetajate palgatõusust rääkides ütles Ossinovski, et eesmärk on liikuda selles suunas, et õpetajate palgad oleksid 120 protsenti Eesti keskmisest. Kui palju suudetakse tõsta õpetajate palku järgmisel aastal, selgub tema sõnul eelarvekõneluste käigus. «Seda numbrit tänase seisuga ei oska me öelda,» lausus ta.

Muudatused kodakondsuspoliitikas

Kodakondsuspoliitikas ei kavatse erakonnad Ossinovski sõnul järgmiste riigikogu valimisteni jäänud aasta jooksul väga suuri ja põhimõttelisi muudatusi teha. Küll soovitakse tema sõnul inimsõbralikumaks muuta kodakondsuse seadust, tehes sinna täpsustusi näiteks alaealiste kodakondsust puudutavates küsimustes.

Samuti soovib uus võimuliit jätkata Eestis määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähendamist. Seetõttu vaadatakse Ossinovski sõnul üle kodakondsuseta inimeste võimalused taotleda endale Eesti kodakondsust.

Topeltkodakondsuse lubamise üle soovitakse Ossinovski sõnul jätkata esialgu vaid ühiskondlikku arutelu. «Konkreetsed otsused selles küsimuses võiksid sündida pärast 2015. aasta riigikogu valimisi ja see võiks olla üks koht, kus ka valijal oleks õigus oma seisukoht öelda,» lausus ta.

Keskkonnakaitse prioriteedid

Reformierakonna aseesimehe, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul kaitseb loodav koalitsioon Eesti põhjavett ehk ei luba korraldada seda ohustavaid uuringuid ning välistab fosforiidi kaevandamise. Tema sõnul lepiti samuti kokku, et aasta jooksul valmib põlevkivi kasutamise kava, kusjuures põlevkivi kaevandamismahtu praegusega võrreldes ei paisutata.

Keskkonnatasudes peaks Pentus-Rosimannuse sõnul kokkulepe sündima aasta jooksul ning rakenduma mitte enne 2016. aastat. Tõenäoliselt lepitakse tasude suurus tema sõnul kokku aastani 2020.

Keskkonnainvesteeringutest rääkides ütles ta, et tuleval aastal suunatakse 60 miljonit eurot puhta joogivee tagamisse ning viis miljonit eurot nii looduskaitsesse kui ka matkaradade investeeringuteks. Miljoni euroga jätkatakse tema sõnul maastiku puhastamist tondilossidest. «Samamoodi viib valitsus lõpule Tuhala ja Nabala kaitseala moodustamise,» ütles Pentus-Rosimannus kõneluste järel ajakirjanikele.

Otsused põllumajanduse ja maaelu valdkonnas

Sotsiaaldemokraat Ivari Padari sõnul toimusid pingelised arutelud põllumajanduses kasutatava diislikütuse ja selle aktsiisimäära üle. «Oleme olukorras, kus põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär ei tõuse, see on hoitud,» ütles ta pärast tänaseid läbirääkimisi.

Padari sõnul vajab kiireid otsuseid maaelu rahastamine Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil ehk aastatel 2014-2020. «Valitsuse vahetuse aeg on sellises perioodis, kus Eesti valitsuse seisukohad peavad olema väga klaarid. Selleks, et aastal 2015 hakata reaalselt maaelu arengukava vahendeid rakendama, peavad tulema meil võimalikult kiired otsused valitsusest kusagil kuu aja jooksul,» märkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna teatel otsustati ühtlasi koostada strateegia Eesti toidu tutvustamiseks ja müügiedenduseks.

Muudatused ettevõtluspoliitikas

Peaministrikandidaat Taavi Rõivase sõnul soovib koalitsioon teha mitmeid muudatusi ka ettevõtluspoliitikas. «Leppisime kokku nii selles paketis, mis õiguskeskkonda uuendab, kui ka mitmetes konkreetsetes punktides, mis ettevõtluskeskkonda ettevõtjasõbralikumaks muudavad,» ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser lisas, et ettevõtluspoliitikas on vaja teha korda palju asju, mis seni on korda tegemata. Seejuures nimetas ta nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, riigiettevõtete investeerimispoliitikat kui Eestist väljaspool toimuvaid arendusi.