Kunnas: Eesti peaks praegu tegutsema

Leo Kunnas Foto: Raigo Pajula / Postimees

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas leiab, et Eesti peaks sooja jutu asemel Ukraina kriisile tegudega reageerima, ning pakub välja kolm sammu, mida võiks astuda.

«Meie oleme reageerinud pigem Lääne- ja Kesk-Euroopa moodi, kelle jaoks see kriis on väga kaugel ega puuduta palju nende otsuseid ja julgeolekuhuve. Meie jaoks on see kriis aga kõige lähemal senistest sõjalistest kriisidest,» sõnas Kunnas.

Tema hinnangul võib kriisi lõppenuks lugeda alles pärast seda, kui Ukrainas on valitud uus president, parlament  ja uus valitsus ametisse pandud ning Ukraina territoriaalne terviklikkus taastatud ehk Ukraina saanud Krimmi tagasi. «Juba see esimene osa võtab aega, sest valimised toimuvad mai lõpus. Venemaa on aga de facto Krimmi okupeerinud, selle tagasisaamine võib olla raske või sisuliselt võimatu protsess,» arutles Kunnas.

«Võib ju väita, et Krimm oli 1954. aastani Venemaa osa, aga samamoodi võib siis öelda, et ka Kaliningradi oblast oli 1945. aastani Ida-Preisimaa ehk Saksamaa osa ning osa Karjalast Soome osa. Kui Venemaa tahab piiride korrigeerimises minna ajas tagasi, siis tekib küsimus, mis legitiimne õigus neil endal on mitmetele territooriumidele, mis Venemaal on.»

Kui naaberriik kontrollib oma sõjalist valmisolekut, on loomulik, et ka meie teeme seda.

«Seetõttu ma ennustan sellele kriisile ühel või teisel viisil pikka vindumist ja lahendused ei ole kerged,» lausus Kunnas.

Oht Eestile

Kunnase sõnul on Eesti jaoks suurim oht, et sõjaline konflikt tabab meid ootamatult enne, kui oleme suutnud oma sõjalist valmisolekut tõsta ehk oma reservarmee mobiliseerida.

Kunnas kritiseeris, et presidendi kokkukutsutud riigikaitse nõukogu ainus samm oli pöörduda liitlaste poole, et nad võtaks kasutusele «kõige tugevamaid meetmeid». «See on maakeeles öeldes vaid soe jutt,» märkis Kunnas.

Tema hinnangul oleks võinud nõukogu, teades, et meie sõjaüksuste varustus ja laskemoonavarud ei ole piisavad, otsustada eraldada riigireservist raha, et neid puudujääke täita. «Selleks me neid reserve ju kogume. Oleks see 10, 20 või 30 miljonit, aga igal juhul oleks võinud seda otsustada, sest selle täitmine võtab niikuinii nädalaid ja kuid. Praegu oleks selleks õige aeg ja see annaks ka signaali, et võtame olukorda tõsiselt. Ma oleks oodanud midagi sellist,» ütles Kunnas.

Teiseks oleks tema hinnangul võinud anda kaitseministrile volituse korraldada täiendavaid õppekogunemisi. «Näiteks 1-2 pataljoni kuus oleks praeguse kriisi tasemel mõistlik. Miks seda pole tehtud? Muidugi, see on ebamugav inimestele, tööandjatele ning äratab tähelepanu. Kuid see on laskemoonavarustuse täiendamise kõrval ainus samm, mis omab sisulist tähtsust. See ei ole oma loomult agressiivne, aga kui naaberriik kontrollib oma sõjalist valmisolekut, on loomulik, et ka meie teeme seda. See oleks adekvaatne vastus - mida me ikka arutame, meie peame tegutsema!» sõnas Kunnas.

Kolmandaks tuleks peatada või tagasi pöörata kaitseväe juhtimisreform. «Praegu on meie kaitsevägi sisuliselt samas olukorras nagu Ukraina kaitsevägi, kes on keset reformi tabatud. Kuna Eesti kaitseväe reform on niikuinii oma olemuselt ekslik ja vigane, see viib meie juhtimisvõime alla ja vähendab kaitseväge, siis nüüd nendes tingimustes tuleks see peatada,» sõnas Kunnas.

«Lugu on tegelikult üsna murelik, mind hämmastab meie tegevusetus. Me ei pea midagi agressiivset tegema, vastupidi, vaid nüüd, kus Venemaa on teinud sisuliselt kogu lääneringkonna lahinghäire ja valmisoleku tõstmise, siis kuidas me oleme sellele vastanud? Sisuliselt mitte millegagi. Ainus provokatsioon Putinile ja Venemaale ongi see, kui sa mitte midagi ei tee. Parim reaktsioon on valmistus,» oli Kunnas veendunud.