/nginx/o/2013/09/05/2123771t1h4d52.jpg)
Riigikohus leiab oma tänases otsuses, et nii psüühikahäirega inimeste tahtevastase ravi korraldus kui seda reguleerivad seadused jätavad Eestis tugevalt soovida.
Riigikohus kritiseeris psüühikahäirega inimeste järelevalvet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus leiab, et riik pole loonud psüühiliste probleemidega inimestega tegelemiseks sõltumatut ja efektiivset järelevalvesüsteemi, mis tagaks nende õigeaegse tahtevastasele ravile suunamise avalduste esitamise.
Sisuliselt on psühhiaatriahaiglatest kujunenud praktikas ka järelevalveasutused, leiab riigikohus. Samuti toob kohus välja, et psühhiaatrilise abi seadus annab õiguse inimese ravile saatmise avalduse esitamiseks ka arstidele, kelle ülesanne peaks aga olema patsiente ravida, mitte osaleda kohtumenetluses hospitaliseerimise algatajana ehk järelevalve tegijana.
Riigikohus toob välja ka asjaolu, et ehkki seadus näeb ette esialgse õiguskaitse menetluse isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ajutise meetmena enne põhiasja lahendamist, on see praktikas muutunud sisuliselt iseseisvaks menetluseks, millele põhimenetlust ei järgnegi. See on aga vastuolus esialgse õiguskaitse olemusega, mille ülesanne on lahendada olukord esialgu ja seejärel alustada põhimenetlusega, hindamaks kõiki asjaolusid korrektselt. Samuti näitab üldine praktika, et sageli ei hinnata inimese kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi mitte enne tema tahtevastast hospitaliseerimist, vaid alles pärast seda.
Riigikohus märgib, et selgemat regulatsiooni vajab ka tahtevastane ravi, mitte üksnes inimese kinnisesse asutusse paigutamine. Isikule tahtevastane ravimite manustamine on tõsine põhiõiguste riive, mis peab olema selgelt kontrollitav.
Lisaks leiab riigikohus, et seaduses ei ole rahuldavalt reguleeritud alusetult kinnisesse asutusse pandud inimestele kahjuhüvitise maksmise kord.
«Arvestades eelöeldut tuleb riigikohtu hinnangul seadusandjal võimalikult kiiresti välja töötada terviklahendus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse korralduses, mis kõrvaldaks määruses nimetatud probleemid ja tagaks tõhusalt isiku põhiõiguste kaitse,» leitakse otsuses.