/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/02/12/2817376t1h5fb6.jpg)
Eerik-Niiles Kross arvab, et tagaotsimiskuulutuse mahavõtmine Interpoli kodulehelt just Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise päeval pole juhus.
Kross: tagaotsimiskuulutuse mahavõtmine just täna pole juhus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma väga ei usu sellesse, et kuulutus on maha võetud lihtsalt lõbu pärast või et juhuslikult piirilepingu allkirjastamise päeval seda tehakse. Kuupäevadega on siin korduvalt sümboolset mängu olnud,» ütles Kross Postimehele ja meenutas, et üle-eelmisel aastal andis Venemaa Interpolile taotluse Eerik-Niiles Kross tagaotsitavaks kuulutada 8. augustil, Venemaa-Gruusia sõja aastapäeval. Viimati tekkis Interpoli kodulehele Krossi tagaotsimiskuulutus vahetult enne valimisi, mullu 18. oktoobril.
«See kõik võib olla puhas juhus, aga tõenäosusteooria järgi pigem mitte,» ütles Kross.
Kross lisas, et kodulehel mitteolemine ei tähenda, et teda ei ole Interpoli tagaotsitavate andmebaasis. «Need on kaks eraldi asja. Seda, kelle nimi kodulehel näha, otsustab riik, kes taotluse annab. Seda, kes läheb andmebaasi, saab otsustada ainult Interpol riigi taotlusel,» selgitas ta.
Ta tõi näite, et ka Anna-Maria Galojani ei ole kodulehel näha, kuid andmebaasis on ta olemas. «See suhe on väidetavalt kaks kolmandikku ühe kolmandiku vastu,» ütles Kross, et neid, kes on andmebaasis, on palju rohkem kui kodulehel avalikustatuid.
«Küsimusele, miks ei ole ühte või teist isikut kodulehel, vastatakse tavaliselt, et operatiivsetel kaalutlustel,» pakkus Kross.
Endise luurekoordinaatori ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) munitsipaalpoliitiku Eerik-Niiles Krossi tagaotsimiskuulutus oli täna ennelõunaks Interpoli tagaotsitavate internetilehelt kadunud.
Krossi sõnul võib see tähendada kahte võimalust: tema protest tagaotsitavate nimekirja sattumise kohta rahuldati või siis jätkatakse selle arutamist.
«Tean, et 30. jaanuaril arutas Interpoli CCF ehk failide kontrolli komisjon minu protesti,» ütles Kross.
«Mis seal võis siis juhtuda: a) nad arutasid asja, aga ei suutnud otsustada ja tahavad seda edasi arutada. See komisjoni töö on aeglane, nad käivad koos vaid neli korda aastas. Või siis b) nad otsustasid ära ja saatsid oma soovituse Interpoli sekretariaati kinnitamiseks. Aga mulle tundub üsna tõenäoline, et otsus pole see, et jätame protesti rahuldamata,» analüüsis Kross.
«Mis täpselt juhtus, seda nad ilmselt mulle millalgi kirjutavad, kui suvatsevad,» muigas Kross. Ka kirja selle kohta, et tema protesti arutatakse, sai ta alles jaanuaris, ehkki protesti esitas juba sügisel.
Kuna Interpolil ei ole lubatud aidata kaasa poliitilistel motiividel tehtavatele uurimistele, siis on sellisel põhjusel nimekirja sattunud isikul võimalik esitada Interpolile protesti. Eelmisel korral, kui Kross 2012. aastal Interpoli andmebaasi sattumise kohta protesti esitas, võeti selle menetluse ajaks tema nimi andmebaasist maha. «Selline kogemus on mul olemas.» Mullu suvel, kui Interpol otsustas Krossi juhtumi poliitilise tausta tõttu lõpetada, teatati sellest riikidele ringkirjaga.
«Juhtum on selles mõttes koomiline, et Interpolis pole korda, kuidas üks liikmesriik saaks teisega vaielda. Süsteem on üles ehitatud usalduse põhimõttel, kui sinna panna viirus, kiilub see kinni, nagu näha,» leidis Kross.