Pavlihhini uurimine ja IP-aadresside teabenõue olid eri asjad

Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse endine juht Jarek Pavlihhin. Foto MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Politsei küsis aasta tagasi Postimehelt infot, kes kirjutasid kommentaare Jarek Pavlihhini kriminaalasjast kõnelenud lugude juurde.

Päringute tegemise hetkel oli Postimehe artiklite juures sadu kommentaare. Paljud neist toetasid Pavlihhinit. Politsei sisekontroll küsis IP-aadressid välja kokku 17 kommentaari puhul. Neist üks sisaldas Pavlihhinit toetavat teksti («Jarek pea vastu») ja kaks avaldasid kahtlust uurimise objektiivsuses.

Prokuratuur väidab nüüd, et küsis teavet kommenteerijate kohta mitte Pavlihhini uurimise, vaid hoopis ühe teise kriminaalasja raames.

Riigiprokuratuuri teatel kontrollis järelevalveosakond nimetatud kriminaalasja menetlemise seaduslikkust äsja peaprokurör Norman Aasa käsul. Kontrolli tulemusena asus juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar seisukohale, et kõik IP-aadresside päringud olid seaduslikud ja põhjendatud.

Neid tehti uuritava kuriteokahtluse tõendamisvajadusest lähtuvalt ja nende eesmärgiks ei olnud kellegi meelsuse tuvastamine või talletamine. „Kõnealused päringud tehti kriminaalasjas, mille käigus uuriti võimalikku riigisaladuse avaldamist Postimehe kommentaariumis. Kriminaalmenetlus lõpetati eelmise aasta lõpus kellelegi süüdistust esitamata. J. Pavlihhini kriminaalasjadega see kriminaalasi menetluslikku seost ei omanud,“ teatas prokuratuur.

Näiteks huvitas uurijaid inimene, kes kirjutas, et uurimine võib olla kohalikus kuritegelikus maailmas mõjuka „Väikese Rustami“ kättemaks selle eest, et Pavlihhin ta vangi pani.

Sisekontrolli huvi taoliste kommentaaride vastu tundus juba teabenõude tegemise ajal, 2013. aasta jaanuaris kahtlane. Ka Pavlihhini riigisaladuse lekitamises värskelt õigeks mõistnud ringkonnakohus küsis politsei sisekontrollilt, miks selliseid kommentaare uuriti ja sai vastuseks, et päring Postimehele tehti  „väikese varuga“.

Riigiprokuratuuri eile väljatoodud selgitusel polnud kommentaari „Jarek pea vastu“ IP-aadressi küsimise põhjuseks siiski kommentaari sisu, vaid selle võimalik seos ühe teise kommentaariga.

„Kuna see seos ei leidnud tõendamist, siis kõnealuse kommentaari tegelikku autorit välja ei selgitatud. Kokkuvõttes ei saa mingitest „meelsuskontrollist“ lähtuvatest päringutest seetõttu rääkida,“ teatas prokuratuur.

Et antud kriminaalasi käsitles riigisaladuse avaldamise kahtlust, pole prokuratuuri teatel võimalik avaldada päringute tegemisega seotud uurimistaktikalisi küsimusi.

Politsei sisekontrolli huvitanud kommentaarid:

Priit: Jarek pea vastu

Ummi: …mis seal tõepoolest vahet, kui asi nii, et politseinik ise pätt. Sellised tulebki kohtupinki viia, iseasi kes siis pätti usub, tegemist ju olnud tubli politseinikuga. Julge samm igal juhul prokuröri poolt, minna rahaomastamise süüdistusega sõna sõna vastu kohtusse.

Kits: Igasugu plarekid ja muud jõllid, eriti raske pole arvata, et eks see väike rustam oli, kes Pahvkale niimoodi kätte maksis, ah krt seda teab.