Mihkelson: Partsi osundatud probleem on kaugelt sisulisem

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on majandusminister Partsi sõnavääratus kahetsusvääne, kuid osutab hoopis sisulisemale probleemile. Nimelt on Balti riikide koostöö viimaste aastate jooksul olnud konarlik mitme projekti puhul.

Mihkelsoni (IRL) sõnul on Partsi sõnavääratus kahetsusväärne ning vajab selgitamist, mida minister on juba ka teinud. «Partsi osundatud probleem on aga kaugelt sisulisem, kui pelk keskendumine ühele sõnavääratusele. Rail Baltic on strateegilise tähendusega projekt, mis on pannud taaskord proovile kolme Balti riigi tegeliku koostöövõime,» märkis Mihkelson.

Ta lisas, et viimastest aastatest on palju selliseid teemasid, kus paljuräägitud riikidevaheline koostöö tegelikusses päris hästi ei toimi, nagu näiteks Ignalina tuumajaama, NATO õhuturbemissiooni, Balti Assamblee reformimise ja LNG terminali puhul.

«Samas ma tuletaksin meelde, et Balti koostöö konarlikkus on tekitanud varemgi torme veeklaasis. 2001. aasta mais sattus Partsiga võrreldavasse skandaali toonane välisminister Ilves, kes samuti Wall Street Journali ajakirjanikule kirjeldas värvikalt suhteid Leedu ja Lätiga,» lisas Mihkelson.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles intervjuus Wall Street Journalile et otsuse jätta Vilnius Rail Balticu trassist kõrvale tegi Leedu eelmine valitsus konstruktiivselt, kuid uue valitsuse all on asjad hakanud muutuma. «Leedu valitsuses on jobud,» ütles Parts. «Kui uus valitsus ametisse sai, lasid nad end mõjutada Leedu Raudteest. Leedu valitsus raiskab aega,» lisas ta.

2001. aastal ütles toonane välisminister Toomas Hendrik Ilves intervjuus Wall Street Journalile, et ei tunne end sugugi baltlasena ning teiste Balti riigid ei peaks ette kirjutama, kuidas ta peaks end tundma. «Ma ei tunne ennast baltlasena,» ütles Ilves toona. «Kes f… on nemad, et mulle öelda, kuidas ma pean ennast tundma?».