/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/01/09/2741166t1h0f31.jpg)
Eesti linnad ja asulad saavad veel sel aastal 15 miljonit eurot raudteejaamade juurde bussipeatuste, parklate, kõnniteede rajamiseks, et siduda rongiliiklus paremini teiste transpordiliikidega.
Raudteejaamad saavad 15 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15 miljoni eurot suurusest kogueelarvest panustab 85 protsenti Euroopa Liit, omafinantseering on vähemalt 15 protsenti. «Eesmärgiks on investeerida vähemalt 20 raudteepeatusesse, võimalusel rohkem,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.
Meetme raames investeeritakse raudteepeatustesse, tagamaks rongiliikluse parema ühendamise muude transpordiliikidega ja olemasoleva rongiliikluse potentsiaali parema ärakasutamise.
«Ühtlasi on plaanis toetada näiteks bussipeatuste, kõnniteede, kergliiklusteede, auto- ja rattaparklate ning juurdepääsuteede rekonstrueerimist ning ehitust, peatusehoonete renoveerimist, reisijatele vajaliku informatsiooni kättesaadavuse parandamiseks (reaalaja) infotahvlite soetamist, infotulpade ning viitade paigaldamist jms,» loetles ministeeriumi nõunik.
«Läbivaks põhimõtteks peab olema säästlike liikumisviiside eelistamine, iga konkreetse peatuse puhul olenevad investeeringuobjektid omavalitsuste esitatud projektlahendusest,» lisas ta.
Aeg, mil raha jagama hakatakse, sõltub sellest, millal Eesti saavutab 2014-2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise osas Euroopa Komisjoniga lõpliku kokkuleppe. «Eeldatavasti juhtub see tänavu teisel poolaastal. Pärast kokkuleppe saavutamist saame avada ka taotlemiseks vastava meetme, eeldatavasti juhtub see selle aasta neljandas kvartalis,» märkis Ruuda.
Toetus on mõeldud nii linnadele kui maalistele kohalikele omavalitsustele, mida läbib raudtee ja kuhu riik on tellinud reisirongi veoteenuse.
Ruuda tõi esile, et suuremad linnad peavad meetme planeerimisel arvestama ka sellega, et tegevused ei kattuks linnapiirkondade konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud meetmest kavandatuga. «See tähendab, et suuremad linnad, kes eeldatavalt soovivad teha suuremamahulisi investeeringuid, võiksid pigem toetust taotleda linnapiirkondade konkurentsivõime tõstmise eelarvest.»