/nginx/o/2013/05/23/1776512t1h650c.jpg)
Kaitsevägi kavatseb lähiaastatel hankida luuredroonid kahele jalaväebrigaadile, hange on plaanis välja kuulutada aastatel 2015-2016.
Eesti plaanib lähiaastatel hankida luuredroonid kahele jalaväebrigaadile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe peastaabi pressiesindaja leitnant Roland Murof ütles Postimehele, et hanke väljakuulutamise ajaks peavad olema välja töötatud tehnilised nõuded, mida kaitsevägi seadmetelt ootab.
«Uus riigikaitse arengukava näeb ette kahe jalaväebrigaadi loomise kaitseväes. Seejuures peavad mõlemad brigaadid saavutama ka taktikalise mehitamata luureseadmete kasutamise võime. 2015 ja 2016. aasta hangete raames on plaanis hankida kahe jalaväebrigaadi luureseadmete komplektid ja lisaks väljaõppeks vajaminev komplekt.» rääkis Murof.
Droonide täpsetest tehnilistest detailidest on tema sõnul hetkel vara rääkida, need peavad olema selged aastateks 2015-2016 kui hange välja kuulutatakse.
«Meie jaoks on oluline jalaväebrigaadide varustamine luureandmetega reaal- või lähireaalajas brigaadi vastutus- ja huvialadel, kaitse- või pealetungilahingutes ja muudes operatsioonides. Olulised kriteeriumid on info kogumise kiirus, multifunktsionaalsete sensorite kaal, aga ka ökonoomsus,» sõnas Murof.
Eesti kaitseväel on ka praegu olemas droonide kasutamise kogemus. Afganistanis teeniv Eesti jalaväeväekompanii kasutab droone Raven alates 2011. aasta veebruarist. Ameerika Ühendriikidelt saadud luurelennukeid kasutatakse ülevaate saamiseks aladest, kus viiakse läbi patrulle ja operatsioone, samuti piirkondadest, kus pidevalt ei viibita. Raven on taktikalise taseme, eelkõige kompanii ja kõrgemate üksuste, luure- ja juhtimise tõhustamiseks kasutatav käest lennutatav luurelennuk. Afganistanis on kasutuses üks komplekt, mis sisaldab kolme mehitamata luurelennukit.
Loodava luurekogumisvõime ambitsioon on luua rahu ajal üks tegevväelastest koosnev taktikalise mehitamata luureseadmete meeskond luurepataljoni koosseisus, mis on võimeline korraga opereerima ühe lennuvahendiga ning eelanalüüsima reaalajas kogutud andmeid.
Meeskond peab olema võimeline välja õpetama kahe jalaväebrigaadi luurekompanii ajateenijatest koosnevaid luureseadmete meeskondi, kus väljaõppe ajal tuleb harjutada koostegutsemist teiste luurekompanii allüksustega ja toetama brigaadi rahuaegset väljaõpet.
«Näiteks tuleb meeskonnal tagada õhutõrjepataljoni relvameeskondadele sihtmärkide imiteerimine ja õpetada koostegutsemist brigaadi allüksustega. Täpne meeskondade suurus sõltub juba hangitavast tehnikast,» lausus Murof.
Eestil on kavas osaleda ka NATOle viie mehitama luurelennukite Global Hawk hankes, milles osalevad veel USA, Läti, Leedu Norra, Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Slovakkia, Luksemburg, Tšehhi, Rumeenia ja Bulgaaria. Kokku on hankel kavas osta viis Global Hawki, mis maksavad kokku umbes 1,3 miljardit eurot. Hankes osalevad riigid tasuvad oma osa NATO liikmemaksude kaudu, Eesti osalus hankes on alla 0,02 protsendi lennukite kogumaksumusest.
Kui kaitseväele hangitavate luureseadmete hanke puhul saame rääkida iseseisva kaitsevõime arendamisest, mille puhul panustame maaväe kahe põhiüksuse luurevõime arendamisse, siis Global Hawkide hankes osalemisega panustab Eesti kollektiivkaitse arendamisse.
«Süsteem hõlmab eelhoiatust, maastikuluuret jt luurevõimekusi ning võimaldab ruutmeetri täpsusega kindlaks määrata, mis toimus teatud kohas viimastel päevadel. Kui kaitseväele hangitavaid süsteeme kasutatakse eelkõige taktikalisel tasemel operatsioonide läbiviimiseks, siis Global Hawke saab kasutada suuremate NATO sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks,» sõnas Murof.