Reinsalu kaardistas ettekandes need probleemid, millele Eesti tahab suunata Ameerika Ühendriikide tähelepanu ning mille meie diplomaadid kavatsevad tõstatada eelseisval NATO tippkohtumisel.
«Kõige raskem on hoida nõuet 2 protsendi riigieelarve suunamiseks kaitsekulutusteks, kui paljud, eriti meie naabrid, seda kokkulepet ei austa. Seetõttu peame NATO kogunemisel seda taas kinnitama. Sest kui me seda ei nõua, siis ma olen kindel, et see toob endaga kaasa veelgi enam kaitsekulude kärpimisi Euroopas,» ütles Reinsalu.
Teiseks on kaitseministri sõnul eluliselt oluline säilitada NATO aktiivsus ja värskendada kokkulepet NATO artiklite, sealhulgas artikkel 5, kehtivuse kohta.
Viimane USA tank lahkus Euroopast märtsis 2013. Ma ei tea, kus see tank praegu on, aga me tunneme temast puudust.
«Baltimaad on ainus regioon NATOs, kus strateegiline sõjaline tasakaal ei ole liitlaste kasuks. Seda «meie hea sõbra» Venemaa tõttu,» põhjendas kaitseminister.
Vastumeetmed sellele on tema sõnul pidev ja regulaarne õppuste korraldamine ja kaitsetaktikate planeerimine Balti regioonis.
Mitte vähem oluline pole ka see, et NATO saadaks kolmandatele osapooltele selgeid sõnumeid selle kohta, millises positsioonis Baltimaades ollakse.
Reinsalu nägi puudusi nii USA kui ka Euroopa riikide praeguses käitumises. Näiteks tuleks tema meelest õiglasemaks muuta USA ja Euroopa riikide rollid NATO kuludekoorma kandmisel.
Samal ajal on murettekitav Ameerika Ühendriikide taandumine Euroopast.
«Kuigi ma saan aru rahalistest raskustest, pean ma siiski rõhutama USA kohaloleku tähtsust ja nähtavust Baltimaades ja Euroopas,» leidis Reinsalu.