Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kiiruskaamerate paigaldajad võtavad sihikule väikemaanteed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kiiruskaamera.
Kiiruskaamera. Foto: Priit Simson

Sel aastal keskendub Maanteeamet uute kiiruskaamerate paigaldamisel Harjumaa väikemaanteedele, et ohjeldada tihedast liiklusest tingitud avariisid ja kiiruseületamist.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane ütles Postimehele, et kohe aasta algul paigaldatakse üheksa kaamerat, mille tööle rakendumine hangete venimise tõttu mullu edasi lükkus.

Neist kaks tuleb Tallinn-Saku-Laagri teele Saku ja Jälgimäe vahelisele lõigule 13. kilomeetrile, kaks aga Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teele Vääna-Jõesuusse, kilomeetritele 18 ja 19. Koguni viis mõõtekabiini paigaldatakse aga Tallinn-Rapla-Türi maantee algusesse, kilomeetritele 8 kuni 18.

«Katsume kiiruskaameratega tulla Tallinna lähiümbruse väiksematele maanteedele - siin on hommikustel ja õhtustel tipptundidel suhteliselt tülikas sõita ja ka liiklusõnnetusi on palju,» põhjendas Vane.

Mullu tõusis taas kiiruskaamerate tuvastatud kiiruseületajate arv. 2013. aastal saadeti välja 60 696 trahviteadet, mis on sama palju kui 2011. aastal.

Kõige halvem on olukord tegelikult Tallinna ringteel, kuid Maanteeamet hoidub sinna kaameraid panemast, kuna teel algavad lähiaastatel ümberehitused.

Uute mõõteseadmete koondamine väikemaanteedele ei tähenda Vane sõnul siiski seda, et põhimaanteedel liiklusturvalisusega kõik korras oleks. «Kui vaadata kaarti, siis tühja ruumi on ju veel küll,» leidis Vane, kuid uued kaamerate asukohad vajaksid ka väskeid uuringuandmeid, mida seni pole.    

Kui 2013. aasta eelarvest soetas Maanteeamet 13 uut mõõtekabiini, siis tänavu ostetakse neid veidi vähem. Nende täpne hulk ja asukohad selguvad pärast seda, kui kinnitatakse ameti tänavune eelarve.

Vajadust kaamerate järele näitab aga see, et mullu tõusis taas kiiruskaamerate tuvastatud kiiruseületajate arv. 2013. aastal saadeti välja 60 696 trahviteadet, mis on sama palju kui 2011. aastal. Positiivsena paistis silma 2012. aasta, kui trahvi said vaid 45 644 sõidukiomanikku.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere ütles, et trahvide hulgast ei saa otseselt järeldada olukorra halvenemist liikluses, kuna pidevalt on paigaldatud uusi kaameraid.

See, et 2012. aastal tehti 15 000 trahvi vähem, tuleneb tema sõnul asjaolust, et toona jäi esmakordselt ära suvise sõidukiiruse tõstmine lõiguti 100 kilomeetrini tunnis. Sellega vähenes juhtide eksimine eri kiirusepiirangutega lõikudel. Lisaks valitsesid 2012. aastal raskemad ilmastikutingimused ja osa kaameraid olid taatlemise tõttu rivist väljas või vahetati nende asukohti.

Kaarepere sõnul on kaamerad end õigustanud, sest mõõtekabiinidega kaetud liiklusohtlikes kohtades on vähenenud nii keskmised kiirused kui ka kiiruseületajate arv.

Valdav osa hoiatustrahvidest on summas 9-18 eurot ning kõige enam ületamisi registreeritakse kohtades, kus piirkiirus on 70 km/h  ehk Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Annas ja Mäekülas ning Tallinn-Narva maanteel Voka ja Vodova külades.

Tagasi üles